Otsitakse maaomanikke, kes on huvitatud oma kinnistul asuva hiie, üksiku püha kivi, allika puu või muu ajaloolise loodusliku pühapaiga seisundi parandamisest.

Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus koostöös Eesti Maaülikooliga kavandab maastikuarhitektuuri tudengite menetluspraktikate ja erinevate tasemete lõputööde võimalusi pühapaikade osas.

Tegemist oleks erinevat laadi looduslike pühapaikade osade, terviku või ümbruse lahenduste kavandamisega. Näiteks hiieaed ja väravad, üksiku püha puu, kivi, allika piirdeaed ja värav, lõkkekoht hiies või selle ääres, parkla ja juurdepääsutee, vaated pühapaigale jms.

Teatavasti ei saa looduslikke pühapaiku otseselt kujundada, kuid pärimuslike rajatiste ja ümbruse oskusliku kavandamisega saab rõhutada paiga tähtsust ja väärtust ning kaitsta seal asuvaid loodus- ja kultuuriväärtusi. Samuti saab kavandada pühapaika sobimatute rajatiste kõrvaldamist.

Õppetöö käigus valminud jooniste-planeeringute alusel saab maaomanik paika korrastada ja soovi korral ehk ka kohalikku arengut toetavatest fondidest abi taotleda.

Oma soovist võiksid teada anda nii eraomanikud, kohalikud omavalitsused kui ka riigimaade valitsejad sõltumata sellest, kas pühapaik on loodus- või muinsuskiatse all.

Ettepanekud ja küsimused palun saata aadressil ahto.kaasik@ut.ee

Ahto Kaasik
Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus

Looduslikest pühapaikadest

Suurem osa ajaloolistest looduslikest pühapaikadest on praegu halvas seisundis. Eelmiste sajandite ja aastakümnete ideoloogiliste, poliitiliste ja majanduslike survete tõttu on pühapaigad kaotanud ainuomased välistunnused, saanud kannatada ja mõnikord hävinud sootuks. Pühapaikade asukohtade viimaste mäletajate suremise tõttu on lähemal aastakümnel jäädavalt kadumas kuni sajad iidsed hiied jm pühapaigad.

Looduslike pühapaikade erakorralisteks päästetöödeks on koostatud ja Kultuuriministeeriumis kinnitatud valdkondlik arengukava "Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine 2008 - 2012". Arengukava rakendusasutus on Tartu Ülikool. Peaaegu olematu rahastatuse tõttu pole aga arengukava seni käivitunud, toimunud on vaid väikesemahulised ettevalmistustööd. Näiteks 2009. a ette nähtud 4,5 miljoni krooni asemel on Eesti kõikide pühapaikade päästmiseks kasutada kõigest 0,28 - 0,46 miljonit krooni. 2008. a sügiskuus arengukava täitmiseks palgatud projektijuhid töötavad eraldatud vahendite kasinuse tõttu kodus ja isiklike töövahenditega.

Kultuuriminister Laine Jänese kinnitatud arengukava kinnitab, et looduslikud pühapaigad on eesti rahvuskultuuri ja identiteedi jaoks äärmiselt tähenduslikud ja väärtuslikud. Eesti pühapaigad on väga väärtuslikud ka Euroopa jaoks. Kusagil mujal läänepoolses Euroopas pole looduslikud pühapaigad ja nendega seotud vaimne kultuuripärand säilinud nii rikkalikult kui Eestis.

Looduslike pühapaikade riikliku arengukavaga saab tutvuda aadressil:
http://www.muinas.ee/kultuur/ajaloolised