Tartu linnavalitsus on tellinud uuringu, mille alusel hakatakse koostama parkimisstrateegiat ja vaadatakse üle liikuvuse planeerimine. 

Tartu parkimispoliitika alusanalüüs annab ülevaate parkimise hetkeolukorrast, võimalikest arengusuundadest ning tegevustest. Spinunit OÜ koostatud analüüs uurib nii parkimiskohtade all olevat ruumi, selle täituvust kui inimeste parkimiskäitumist. Satelliidipiltide abil võrreldi linnas kõvakatte all olevat maa-ala ning puude all olevat ruumi.  

2021. ja 2023. aastal kaardistati kõigi Tartu tasuliste parkimisalade täituvust ning selgus, et kesklinna parkimiskohtade keskmine täituvus on 50%. Täituvus varieerub sõltuvalt teenuste ja ühistranspordi, eelkõige Tartu raudteejaama lähedusest. Mida lähemal on parkimisala nendele kohtadele, seda kõrgem on parkimiskohtade täituvus. Kesklinnas on näiteks madala täituvusega Vabaduse puiestee äärsed parkimiskohad ja kõrge täituvusega raekoja tagune parkla.  

Uuringu autorid viitavad, et optimaalne parkimiskohtade täituvus võiks kesklinnas olla 80% ja lisavad, et tasulise parkimise alal ei saa täheldada parkimiskohtade puudust. Tööpäevadel leiavad kõrgemat kasutust kesklinna lähedal asuvad  tasuta või ajalise piiranguga parkimisalad. Nädalavahetustel tõuseb kesklinna parkimiskohtade täituvus ja ka parkimise pikkus. Parkimisautomaatide andmetest selgub, et tasulistes piirkondades pargitakse tööpäevadel peamiselt lühiajaliselt ja parkimistasu makstakse vaid 25% pargitud ajast. 

Tartu abilinnapea Elo Kiivet ütles, et parkimisuuringu tulemused annavad tugeva andmepõhise tausta, millele toetudes saab hakata kujundama linnaruumi ja liikuvust.

“Oleme Tartus mitmes kohas juba vähendanud parkimiskohtade arvu ja kasutanud vabanenud ruumi jalakäijatele ning ratturitele paremate võimaluste loomiseks. Praegune analüüs näitab, et liigume õiges suunas ja tulevikus saame läbi parkimispoliitika targemalt kujundada nii liikuvust, haljastust kui ka elukeskkonda laiemalt. Sõidukite liikumisele ja parkimisele pühendatud maa saab targemalt ning inim- ja loodussõbralikumalt kasutusele võtta,“ ütles Kiivet. 

Analüüsis pakutakse välja stsenaariumid, kuidas parkimine ja autokasutus võivad muutuda olenevalt linna tegevustest inimeste liikuvusharjumuste kujundamisel. Olukorras, kus jätkuva autostumise vastu midagi ette võeta, on oodata autokasutuse jätkuvat kasvu, mis omakorda toob kaasa suuremad ummikud, parkimisprobleemi tekkimise ja õhukvaliteedi halvenemise.

„Linna eesmärk on sõidukite arvu linnas vähendada, aga siin on oluline lähtuda pikaajalisest strateegiast, järk - järgulisest üleminekust, kus karistamise asemel on esikohal muutusi toetav keskkond. Peame arvestama, et mida lihtsam on valida säästev liikumisviis, seda tõenäolisemalt seda tehakse ja harjumuste muutmine võtab aega,“ lisas Kiivet. 

Satelliidifotode põhjalikul analüüsil selgus, et kogu linnas on parkimiskohtadeks määratud 2,4 km², mis on võrreldav Tartu kesklinna suurusega. Ühe parkiva auto jaoks on Tartus keskmiselt umbes 5 parkimiskoha ruum, mida on ligi kolmandiku võrra rohkem kui peetakse optimaalseks. Pea kõikides linnaosades (v.a Ihaste ja Kvissentali) on asfaldi all rohkem maad kui puuvõrade all, mistõttu soovitavad autorid keskenduda kõvakattega pindade, näiteks üleliigse parkimisruumi asendamisele kõrghaljastusega. 

Liikuvuskeskuste välja ehitamine, autojagamise, ühistranspordi, jalgrattateede võrgu ja parkimispoliitika arendamine ning nutika tehnoloogia kasutamine annab analüüsi kohaselt hea aluse autokasutuse vähendamiseks ning meeldivama linnaruumi loomiseks.  

Parkimisuuringuga saab tutvuda Tartu linna kodulehel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta