Uuringufirma Norstat poolt möödunud aasta lõpus läbi viidud uuringus tunnistab 17% elektrilise tõukerattaga sõitnud inimestest, et on vähemalt korra sellega joobes peaga sõitnud. Nii mullune kui tänavuse hooaja alguse politseistatisika osundab ühtlasi, et näiteks Tallinnas liiklusõnnetustesse sattunud kergliikurijuhtidest on märkimisväärne osa – ligi 30% – olnud alkoholijoobes.

Möödunud aasta lõpus vahetult pärast aktiivse tõukerattahooaja lõppu läbi viidud küsitluses vastas 50% inimestest, et on elektrilise tõukerattaga sõitnud. Kuna avalikkuses on viimastel aastatel olnud kõneaineks ka sagedased õnnetused, mis juhtunud just alkoholijoobes tõuksijuhtidega, uuriti vastanutelt ka sellega seonduvat. 

"Jätkuküsimusele, kas tõuksi on juhtima asutud ka joobeseisundis, vastas üheksa protsenti, et on teinud seda korra. Kaheksa protsenti vastanutest möönis, et on seda teinud korduvalt," kommenteeris tulemusi uuringu tellinud Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. "Pealinnas Tallinnas, kus elektriliste tõukerataste liiklus on kõige tihedam ja renditõukerattaid enim, oli joobeseisundis juhtimist möönnute proportsioon õige pisut kõrgemgi – 10% sõnul on nad seda teinud korra ja 11% korduvalt."

Uuringu küsimusi ette valmistada aidanud liikluseksperdi ja OÜ Autosõit juhatuse liikme Indrek Madari sõnul pole elektrilise tõukeratta või mõne muu kergliikuri – näiteks tänavu palju kõneainet pakkunud pisimopeedide – alkoholijoobes juhtimine ja ka jalgrattasadulasse istumise liiklusohtlikkuses küsimust, mida näitab selgelt ka liiklusõnnetuste statistika.

"Politseistatistika kohaselt oli eelmisel aastal kergliikurijuhi osalusel inimkannatusega liiklusõnnetusi kokku 414 ja õnnetusse sattunud kergliikurijuhtidest olid joobes 131 ehk 30 protsenti. Ka alanud tõuksihooaja alguse proportsioonid on kahjuks samad – mai keskpaiga on Eestis õnnetusse sattunud 61 kergliikurijuhist joobes olnud 13 ehk sisuliselt iga viies," kirjeldas Madar. 

Lõviosa kõigist kergliikuri osalusel toimunud kannatanutega õnnetustest juhtub Tallinnas, kus elektritõukerattaid on ka kõige enam ja nende kasutamine intensiivseim. Tänavu senini registreeritud 61 õnnetusest 42 on juhtunud just pealinnas. Tallinnas 42 õnnetusse sattunud tõuksijuhtidest oli joobes 12 ehk 28%.

"On kõigile teada fakt, et ka väike kogus alkoholi mõjutab juhi võimet liiklusolukorda tajuda halvemuse suunas. Ning ka statistika osundab ilmselgelt, et alkoholijoove mängib õnnetuste puhul kahjuks tuntavat rolli," kommenteeris Indrek Madar. "Seetõttu on siin võib-olla aeg laiemaks ühiskondlikuks debatiks ja otsustuskohaks, milline on liiklusseaduses lubatud alkoholisisalduse piirmäär."

Ka küsitlustulemused osundavad, et inimeste hinnang joobeseisundi mõjust tõuksijuhi adekvaatsusele kaldub pigem konservatiivsema joone suunas.

"Seitse inimest kümnest leiab, et nii jalgratta kui tõuksi juhtimisel peaks alkoholitarbimisele kehtima kas nulltolerants või autojuhtimisega sama piirmäär ehk alkoholisisaldus kuni 0,1 mg/l väljahingatavas õhus," kommenteeris Jaan Härms. "Omakorda 22% vastanutest leiab, et adekvaatne on eelmise aasta suvel liiklusseaduses kehtestatud reegel, et piirmäär võib olla kuni 0,25 mg/l."

Politsei- ja piirivalveameti andmed jalgratturi ja kergliikurijuhi osalusel toimunud inimkannatanuga liiklusõnnetustest 2024. aasta ning tänavuse aasta alguse kohta Eestis kokku ning kahes suuremas linnas ehk Tallinnas ja Tartus on järgmised:

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta