Naer on terviseks. Seda vanasõna teame kõik. Kas see on aga üksnes lustimist õigustav kõnekäänd või on asjal tõsi taga? Teemat on uurinud ka arstid ning leidnud, et väide peab paika. Lisaks emotsionaalsele tõusule parandab südamest tulev vaba naer otseselt inimese füüsist - vererõhk normaliseerub, ainevahetus aktiviseerub, siseorganid saavad trenni.

Naeru kohta väidetakse, et ta ongi siseorganite sörkjooks. Oleme vast kogenud, et tõelise hingestatud naeru korral hakkab kõht valutama. See on hea valu, sest naer paneb väga intensiivselt tööle hingamise ja seetõttu ka ühe tähtsa lihase – diafragma, mis eraldab kõhuõõnt ja kopse. Kõhuõõnes rappuvad naeru puhul kaasa kõik peamised siseorganid: maks, magu, soolestik jne. Kopsud ja süda töötavad samuti väga aktiivselt.

Arstid on kindlaks teinud, et kümme minutit aktiivset naeru võrdub pooletunnise sörkjooksuga, olles samal ajal lisaks ka väga lõbus. Naeruteraapia põhineb kehamälul. Kui naerame, siis meie kehale meenub seisund, mil ta oli terve ja heas vormis ning ta hakkab seda seisundit taastekitama. Toimub omapärane nähtus: tagajärge muutes, muudame põhjust. Teeme näo, nagu kõik oleks hästi ja ennäe – imekombel hakkavadki asjad paremaks minema. Sama toimib ka emotsionaalses ja olmelises plaanis. Naerame, justkui oleksime õnnelikud ja õnn tulebki ligi. Üldtuntud on ka see, et naeratus on nakkav.

Kuidas aga asja eest teist taga naerda, kui pole otsest põhjust? Siin tuleb appi naeruteraapia, mis sisaldab erilisi hingamis-, keha- ja hääleharjutusi. Ilma välise komöödia või naljakate juhtumiteta aitab naeruteraapia sisemisel loomulikul naerul valla pääseda. Ja sisemiselt naerma hakata on väga lihtne, sest naeruteraapia tööpõhimõte on: teeskle, teeskle, kuni õnnestub. Ja õnnestubki. Naerame end pingetest priiks!

Peeter Kaber, naeruterapeut

www.kabervox.ee

Jaga: