Keskkonnakomisjoni 27.09.21 toimunud istungil kuulati ära ettepanekud pesitsusrahu kehtestamiseks, mis on esitatud kollektiivses pöördumises „Kohustuslik pesitsusrahu looduskaitseseadusesse!“. Arutelul osalesid petitsiooni algatajad Piret Räni ja Farištamo Eller MTÜ-st Päästame Eesti Metsad, Veljo Volke ja Liis Keerberg Eesti Ornitoloogiaühingust ning Erametsaliidu, Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad.

Tegemist on Eestis ainulaadse kollektiivse pöördumisega – petitsioonis esitatud nõudmistega on ühinenud 47 organisatsiooni, see on enamik Eestis tegutsevatest keskkonnaorganisatsioonidest. Petitsioon “Kohustuslik pesitsusrahu Looduskaitseseadusesse!” sai portaalis rahvaalgatus.ee 5507 allkirja.

Allakirjutanud ja ühinenud organisatsioonid nõuavad pöördumises Looduskaitseseaduse muutmist nii, et kõikides Eesti metsades kehtiks pesitsusrahu tagamiseks vajalikud raiepiirangud 15.04–15.07 ja kaitsealadel 15.03–31.08. 

Pöördujad meenutasid komisjonile, et metsalindude arvukus Eestis väheneb ligi kuuekümne tuhande haudepaari võrra aastas ja viimase 40 aastaga on lindude arvukus vähenenud Eestis 48 protsenti. Peamiselt bioloogilise tasakaalu ohustamise tõttu kujutab selline vähenemine endast tõsist ohtu looduskeskkonnale. Kõige hävitavamalt mõjub linnustikule kevadsuvisel perioodil lageraie, sest selle käigus hävivad nii maapinnal, põõsastikes, puuõõnsustes kui ka võrades pesitsevate lindude munad või lennuvõimetud pojad.

Veljo Volke Ornitoloogiaühingust lisas, et petitsioonis esitatud dr. Marko Mägi uurimusest pärinev hinnang, et erametsades hukkus 2017. aasta kevadsuviste raiete tõttu vähemalt 71 000 linnupoega ja aasta hiljem vähemalt 84 000 linnupoega, on ka autori sõnul väga konservatiivne ning tegelikkuses hukkub paljudes metsatüüpides raiete tõttu rohkem linde. Langeva arvukusega asurkondade puhul tuleb suremuse põhjusi vähendada. Kevadsuviste raiete piiramine kõrvaldab ühe suremust põhjustava teguri ja sellel on positiivne mõju.

Ornitoloogiaühingu teine esindaja keskkonnajurist Liis Keerberg tõi välja  olulisemad järeldused kevadisest Euroopa Kohtu eelotsustusest, mille alusel ka Eestis raieid peatama asuti. Keerberg viitas, et kuna pesitsusperiood hõlmab osadel linnuliikidel oluliselt pikemat perioodi, on rahvaalgatuse korras taotletud 15.04-15.07 üldise raierahu näol tegu majanduslikke huve juba arvestava  kompromissiga. Looduskaitseseaduse selgema rakendamise huvides on Eesti Ornitoloogiaühing, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Metsloomaühing esitanud  kaebuse Tallinna halduskohtule raierahu kui kõrvaltingimuse seadmiseks metsateatistele. 

Keskkonaministeeriumi esindaja Taimo Aasmaa nentis, et ministeerium on ette võtnud looduskaitseseaduse menetlemise, et muuhulgas täpsustada raie käigus toimuva lindude tapmise tahtlust.

Olav Avarsalu Keskkonnaametist nentis, et ametile laekus sel kevadel u 300 kaebust pesitsusrahu aegsete raiete kohta, nendest 50 puhul raie peatati ning 3 kaebust on jõudnud kohtusse. Amet ootab huviga kohtulahendit metsateatistele pesitsusrahust tulenevate piirangute kirja panemise kohta.

Erametsaliidu esindaja Ando Eelmaa tõi välja näiteid uuringutest, et tõestada, et intensiivne metsaraie suurendab lindude arvukust. Samas oli Ando Eelmaa nõus nentima vabatahtliku, riigi poolt kompenseeritava igaühe looduskaitse kasumlikkust populatsioonide säilimisele. Petitsiooni esitajatele jäi segaseks, kuidas tasustatava mitteraiumise puhul raierahu pidamine edukam meede on kui karmimate seaduste korral.

Kõik kohalolijad jäid nõusse, et lindude pesitsusrahu põhimõtete rakendamiseks on vaja täpsemaid ja selgemaid õigusnorme. Veel ühe täitmist vajava seaduseauguna tõi Liis Keerberg välja, et praegu ei pea metsaomanik kellelegi teada andma, kas ja millal on metsateatisega lubatud raie ära tehtud. See väike täiendus metsaregistris võimaldaks ka kevad-suviste raiete kohta oluliselt täpsema info saada. 

Vastusena Jevgeni Ossinovski järelepärimisele lubas Keskkonnaameti esindaja, et amet jätkab kindlasti ka järgmisel kevadel seaduse täitmist ja linde ohustavate pesitsusaegsete raiete peatamist.

Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Eesti Ornitoloogiaühing tänavad kõiki pöördumisega liitunud organisatsioone: Eesti Roheline Liikumine, Eesti Looduskaitse Selts,  Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus,  Eestimaa Loomakaitse Liit,  Roheline Kogukond, Eesti Metsa Abiks, SA Keskkonnateabe Ühendus,  Loomus,  Eesti Loomakaitse Selts, Eesti Metsloomaühing, Fridays For Future Eesti, Maavalla Koda, Erakond Eestimaa Rohelised, Hiite Maja, Eesti Tulevikuerakond, MTÜ Niilusoo,  Muraste Looduskool, MTÜ Rannamänniku kaitseks, MTÜ Roheline Pärnumaa, MTÜ Roheline Läänemaa, MTÜ Kogukonna Metsad, Noored Rohelised, Kose valla Loodusselts, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Vastuhakk Väljasuremisele (XR) Tallinn, Eesti Vegan Selts, Eesti Kultuuri Koda, Eesti Püsimetsaühistu TÜH, Bioneer, Looduse Omnibuss, Eesti Rahva Selts, Metsloomade Taastuskeskus, MTÜ Noor Eesti 200, MTÜ Tänu Loodusele, Müravaba ja Puhta Pärnu Eest MTÜ | MTÜ Vormsi Loodushoid, Ihaste Elanike Liit MTÜ, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering, MTÜ Rakendusökoloogia Keskus, Lüganuse Tagaküla MTÜ, Kagu-Eesti loodusrahvas MTÜ, MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts, Purtse Jõe Arenduskeskus MTÜ ja MTÜ Rebala Kultuuriruum.