Plast on andnud meile võimaluse muuta igapäevaelu mugavamaks, teisalt on plast meie suurimaks vaenlaseks, avaldades negatiivset mõju looduskeskkonnale, kliimale ja inimeste tervisele. Kuidas vähendada aasta-aastalt suurenevat plastiku tootmist ning leida ja mugavalt kasutusele võtta keskkonnasäästlikumaid materjale, selgitas SEB Balti jätkusuutlikku panganduse kommunikatsioonijuht Evelin Allas.

Plasti tootmine on vaid mõne aastakümnega hüppeliselt kasvanud – kui 1950. aastal toodeti maailmas 1,5 miljonit tonni plastik, siis 2018. aastal oli plasti tootmine jõudnud 359 miljoni tonnini. See on tohutu suur muutus - oleks naiivne mõelda, et sellise hulga plasti tootmine maailmale mõju ei avalda.

2020. aasta esimesel poolel oli Covid-19 pandeemiast tingituna näha plasti tootmise mõningast langus, ent juba sama aasta teises pooles tootmismahud taastusid. Teadlaste hinnangul paisati 2019. aastal ülemaailmselt plasti tootmise ja põletamisega atmosfääri üle 850 miljoni tonni kasvuhoonegaase. 2050. aastaks võib nende heide tõusta koguni 2,8 miljardi tonnini.

 

Oht nii tervisele kui ka keskkonnale

 

„Kurb tõde on, et plast mõjutab inimesi ja keskkonda negatiivselt oma elutsükli igas etapis – fossiilkütuste, mis on plasti lähteaineks, kaevandamisel; toormaterjalide valmistamisel; plasttoodete valmistamisel ja kasutamisel; ringlussevõtul ja ringlusest kõrvaldamisel. Nii on plasti kahjulikku mõju tunda looduskeskkonna bioloogilisele mitmekesisusele, kliimamuutustele, inimeste tervisele ja ka inimõigustele,“ nentis Allas.

Minderoo-Monaco komisjoni poolt läbiviidud uuringu kohaselt seisavad plasti tootmisega, sealhulgas söe-, nafta- ja gaasitootmisega tegelevad töötajad silmitsi suurenenud haiguste, sealhulgas vähiriskiga.

Lisaks meie tervisele põhjustatud kahjulikule mõjule, ohustab plast ka meie kliimat. „Uuringud näitavad, et plast ohustab looduskeskkonna võimet hoida globaalse temperatuuri tõusu alla 1,5 °C, kuna kasvuhoonegaase eraldub kogu plasti elutsükli jooksul,“ rääkis Allas. Plasti tootmiseks vajalik kaevandamine, rafineerimine ja tootmine on kõik süsinikumahukad tegevused. Ka plastjäätmete põletamise ja teiste kõrvaldamismeetodite käigus vabaneb atmosfääri palju kasvuhoonegaase ja toksilisi saasteaineid.

„Kuigi plasti taaskasutamine ja uuesti ringlussevõtt on järjest populaarsemad, toovad ka need kaasa omajagu kasvuhoonegaaside heitkogusest. Murekohaks on ka see, et miljonitest tonnidest toodetud plastikust võetakse uuesti ringlusesse vähem kui 10%, 40% jõuab prügilatesse ja kolmandik plastist jääb saastama meie ümbritsevat keskkonda ja seega ka elusorganisme,“ tõi Allas välja murettekitavad numbrid.

 

Väikesed muutused võivad kaasa tuua märgatava mõju

 

Plasti kahjulik mõju on mõõdetav ja tuntav ning peame leidma võimalusi plasti asendamiseks, mitte pelgalt ümbertöötlemiseks või taaskasutamiseks. „Tundub, et see on kauge probleem, mille lahendamisel meie kui tavaliste inimeste käed jäävad lühikeseks, ning sellega peaksid tegelema teadlased ja poliitikuid. Reaalsuses puudutab see aga igaüht meist ning igaüks meist saab ka olukorra muutmiseks midagi ära teha,“ innustas Allas.

Üks kõige väiksema koormusega võimalusi jätkusuutlikkumasse tulevikku investeerimiseks on Allase sõnul üle vaadata oma igapäevased tegevused. „Igas meie päevas on pisikesi tegevusi, asju ja otsuseid, millele on olemas keskkonnasõbralikum ja jätkusuutlikum alternatiiv. Ja kuigi võib tunduda, et näiteks oma kohvitopsi või veepudeli kasutamine on liialt väike samm, siis tegelikult ei ole mõju avaldamiseks alati vaja suuri tegusid ning ka väikesed sammud võivad kaasa tuua suure muutuse,“ rääkis Evelin Allas.

Allas tõi näite panga igapäevaelust. „Meil kõigil on taskus või rahakoti vahel pangakaart. See on enamasti valmistatud plastist. Eestis tervikuna on väljastatud ligi kaks miljonit pangakaarti. SEB väljastab aastas oma klientidele pangakaartide näol ligi 1300 kilogrammi plasti. See on märkimisväärne kogus, kui mõelda, et tegemist on vaid ühe pisikese plastist tootega meie igapäevaelus,“ nentis Allas.

Ta selgitas, et pangakaart peab olema vastupidav, turvaelementidega ning sobiv ka laiatarbe tooteks, mistõttu on alternatiivse materjali leidmine olnud pikaajalisem protsess. 2020. aastal hakkas SEB pakkuma ISIC ja ITIC pangakaarte, mis on valmistatud 82% mittesöödavast maisitärklisest ehk söödamaisi ülejääkidest. Arvestades, et osa pangakaardist moodustab ka kiip, mis on valmistatud metallist, siis on nüüdseks leitud põhimaterjalile ehk platsile keskkonnasõbralikum alternatiiv.

„Ainuüksi sellega, et meie panga poolt välja antavad ISIC ja ITIC ehk MAISIC kaardid ei ole valmistatud plastist, hoiame aastas kokku ligi 230 kilogrammi plasti tootmise. Plaan on, et juba uuel aastal lähevad kõik teised SEB kaardid järk-järgult üle keskkonnasõbralikumatele kaartidele ning uusi plastikust pangakaarte enam ei väljastata. Kui vaadata pangakaartide väljastamise hulka, siis jääb tänu sellele ümberkorraldusele tootmata korralik kogus plasti,“ rääkis Allas.

Ta lisas, et kuigi maailm liigub üha rohkem ka digilahenduste suunas ning tulevikus on kõik meie dokumendid ilmselt nutiseadmetes, siis praegu me veel ilma füüsilise pangakaardita läbi ei saa. „Kaardimaksete ülemaailmne infrastruktuur ja makseterminalid ei ole veel sellisel tasemel, et need suudaksid igas maailma nurgas mobiilimakseid vastu võtta. Füüsiline pangakaart on ka oluline tagavaravariant juhuks, kui makseäpp teatud põhjustel ei tööta või nutiseadme aku on ootamatult tühjaks saanud,“ selgitas Allas.

Jätkusuutlikuma ühiskonna poole liikudes on just tasa ja targu liikumine Allase sõnul see, mis toob kaasa püsivaid muutusi. „Tundub ju uskumatu, et vaid ühe väikese plastkaardi väljavahetamine toob kaasa nii suure muutuse. See annab julgustust ka teiste väikeste muudatuste tegemiseks, et liikuda nii samm-sammult plastivabama igapäevaelu suunas,“ ütles Allas.

Evelin Allas / Pressifoto
Evelin Allas / Pressifoto