Euroopas on üle 200 miljoni lemmiklooma, sealhulgas imetajad, linnud, roomajad, kalad ja kahepaiksed. Paljud neist aga ei sobi elama vangistuses, sest see võib põhjustada loomadele suuri probleeme, kahjustada bioloogilist mitmekesisust ning avaldada halba mõju nii inimeste kui ka loomade tervisele.

  • Loomakaitse
  • 31. oktoober 2019
  • Foto: Omaniku käest põgenenud hallpapagoi (Psittacus erithacus) Helsinkis. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Loomakaitsjad tegelevad aina rohkem probleemidega, mis on tingitud eksootiliste loomadega kauplemisest, näiteks soovib omanik lemmikloomast loobuda pärast arusaama, et tegu ei olnud läbimõeldud ostuga. Loomade kannatusi ja hooletusse jätmist on aga võimalik vältida, kui tulevased omanikud võtaksid arvesse tegureid nagu looma eluiga, suurus täiskasvanuna, sotsiaalsed vajadused, hooldus- ja ravikulud, sobiv temperatuur, niiskustase ja valgustus ning sobiva sotsiaalse ja füüsilise keskkonna nõuded. Nende teguritega mittearvestamine on puuduvate või ebapiisavate seaduste ja eeskirjade otsene tagajärg, mis viib olukorda, kus väärkohtlemist on oluliselt rohkem, kui loomakaitseorganisatsioonidel on võimekust teavitada ja päästa.

PROBLEEMID EKSOOTILISTE LOOMADEGA

Eksootiliste lemmikloomade vajadused raskendavad tihti loomale õige arstiabi, toidu ja eluaseme pakkumist või muudavad selle lausa võimatuks. Ebapiisava toitumise, kunstlikust valgusest või kuumusest tingitud vigastuste, käitumisprobleemide ja sobimatu meditsiinilise abi all kannatavate eksootiliste loomade näited on sagedased. Paljude liikide pidamiseks pole ka piisavalt infot ja isegi kui seda leiab, jääb see tihti tähelepanuta. Selle tagajärjel loomad kannatavad ja surevad liiga noorelt. Näiteks on loomult sotsiaalsed loomad tihti sunnitud elama üksinduses, samal ajal kui üksi olemist vajavad loomad võivad olla sunnitud elama grupis. See aga võib nende eluiga märgatavalt vähendada.

NÄIDE. Deegu (Octodon degus) toidus ei tohi olla suhkrut. Puuviljade söömise tagajärjel muutub deegu diabeetikuks ja pimedaks. Kui toidus on liiga palju rasva, tekivad loomal maksahaigused ja kõhulahtisus.

Probleem on ka see, et loomad võivad olla soetatud viisil, mis põhjustavad kannatusi, näiteks metsikust loodusest püütud loomad, kes pärast püüdmist valmistatakse ette müümiseks. Tihti, eriti primaatide puhul, tapetakse täiskasvanud isendid selleks, et saada kätte nende vastsündinud. Hinnatakse, et iga šimpansi kohta, kes kinni püütakse või keda lemmikloomana peetakse, sureb püügi või müügi tingimuste tõttu kümme looma.

NÄIDE. Selleks, et püüda berberi makaagi noorisendeid (Macaca sylvanus), hirmutatakse nii emasid kui ka nende järglasi koertega. Hirmu tõttu ronivad nad puude otsa ja neid jälitatakse, kuni noorloomad väsivad või ei suuda enam emade külge kinnituda ning kukuvad maha.

Mõned liigid vajavad ka teatud liikumisvõimalusi või stiimuleid, mis on nende normaalsele elukeskkonnale omased. Tihti on seda keeruline pakkuda.

NÄIDE. Liivahiired kaevavad looduses endale urge, kuid vangistuses, kus neil puudub võimalus urge kaevata, hakkavad nad tihti näiteks puurinurki kraapima.

Mõned eksootilised loomad elavad kaua, mis tähendab, et omanik peab pühenduma terve oma elu. Kui omanik sureb või ei ole suuteline looma eest enam hoolitsema, satub loom hooletusse ning võib tekkida probleeme loomale uue kodu leidmisega. Kilpkonnad ja papagoid on head näited neist, kes võivad elada 40–50-aastaseks ning vajavad suurt pühendumist ja looma pidamise pikaajalist planeerimist.

KESKKONNAMÕJUD

Metsikute loomade püük kaubanduseks, loomade loomulike elupaikade hävitamine ja uute liikide sissetoomine mõjutavad bioloogilise mitmekesisuse vähenemist kogu maailmas.

Washingtoni konventsioon ehk CITES (The Convention of International Trade in Endangered Species) reguleerib kodustamata liikide kaubandust lubade või lausa ka keeldude kaudu, olenevalt ohu astmest. Nendest piirangutest hoolimata leidub järjest rohkem tõendeid selle kohta, et eksootiliste loomade import nende müügiks ohustab osa populatsioone. Vangistuses loomade paaritamine ei ole ka hea lahendus: päritolu võib olla keeruline selgeks teha, mis jätab võimaluse illegaalsel kaubandusel edasi kesta.

Igal aastal püütakse kinni umbes 200 makaagi noorisendit ning müüakse lemmikloomadeks. Selle tõttu on berberi makaakide populatsioon Marokos vähenenud. Aastal 1975 oli nende arvuks 17 000, kuid praeguseks on alles jäänud vaid 5000.

Mõne liigi bioloogilist mitmekesisust võib mõjutada loodusesse vabaks laskmine või põgenemine. Mõned loomad ei pruugi võõras kliimas ellu jääda või nad võivad surra näiteks nälja või liiklusõnnetuse tõttu. Samas võivad mõned võõrliigid ellu jääda ning selle kaudu levitada haigusi, vähendada elupaikade võimalusi või muuta karmimaks konkurentsi toidu hankimisel. See võib teisi liike viia väljasuremiseni.

Väike puna-kabeoravate (Callosciurus erythraeus) populatsioon Hollandis on suutnud ellu jääda pärast seda, kui nendega enam ei kaubelda. Puna-kabeoravad pärinevad Hiinast ning ohustavad punaoravate populatsiooni nii toiduvarude kui ka pesakohtade vähenemise tõttu. Selle tõttu on Hollandis keelustatud puna-kabeoravate omamine alates 2012. aasta juulist. Puna-kabeoravad on üks liik seitsmest, mille import on keelatud Euroopa Liidu looduslike liikide kauplemise regulatsiooni tõttu, kuna see võib olla ökoloogiliselt ohtlik.

TERVIS JA TURVALISUS

Umbes 72% zoonootilistest ehk loomadelt inimestele kanduvatest haigustest saavad alguse metsikust loodusest. Osa kõige tõsisematest zoonootilistest haigustest on seotud kodustamata, eksootiliste või imporditud loomadega. Nii legaalne kui ka illegaalne metslindude kaubandus omab tähtsat rolli globaalse linnugripi leviku puhul, mille tõttu keelati 2007. aastal EL-is loodusest püütud lindude import.

Osa eksootilisi loomi võivad olla inimestele ohtlikud: mürgised maod, krokodillid ja krokodillilaadsed, suured kaslased ning primaadid võivad inimesi vigastada mürgi, hammustuste või teiste vigastuste tekitamise kaudu. Täiskasvanud isendid võivad olla tugevad ning seetõttu ka ohtlikud, eriti väikestele lastele.

2013. aastal tappis Kanadas kaks poissi une pealt püüton, kes elas korteris, kus poisid külas olid. Uudistes kirjeldati mao elamistingimusi kui suurt klaasist puuri, mis ulatub korteri laeni. Madu põgenes väikesest august laes, mis oli ühendatud ventilatsioonisüsteemiga. Mao omanik oli ka loomapoe omanik ja see asus täpselt korteri all.

MÕJU TEISTE LIIKIDE TERVISELE

Eksootiliste loomade kaubandusel võib olla halb mõju teistele loomaliikidele, seda haiguste leviku tõttu.

1999. aastal müüdi lemmikloomapoes Prantsusmaal Bordeaux’ linnas sinna imporditud Egiptuse öötiiburit, kes suri kaks kuud hiljem marutaudi. Seetõttu hukati kõik loomad, kes selle loomaga kokku olid puutunud, ning umbes 130 inimest tuli vaktsineerida.

Aastal 2000 keelas USA kolme kilpkonna liigiimpordi, kuna oli oht, et nad kannavad riketsioosset hüdroperikardiiti (heartwater disease) ja see võib tappa kuni 60% veistest ja kuni 100% lammastest.

KULUD

Võõrliikide kantavate haiguste avastamine ning ravimine, inimeste ravimine, kes on nakatunud loomade levitatavatesse haigustesse, võitlus illegaalse loomakaubandusega ja tuhandete farmiloomade hukkamine selleks, et piirata haiguste levikut, maksab globaalselt igal aastal miljardeid dollareid. Euroopa Komisjoni hinnangul kulub igal aastal võõrliikide kontrollimiseks ja nende põhjustatud kahjude likvideerimiseks vähemalt umbes 12 miljardit eurot. Lisakulusid tekitavad veel illegaalse kaubandusega võitlemine ja looduses levivate haiguste kontrolli alla saamine.

PRAEGUNE SEADUSANDLUS

EL-is on iga liikmesriigi pädevuses eksootiliste loomade kaubandust ise reguleerida. Euroala dokumendis “Rahvusvahelise seadusandluse analüüs, käsitlemaks eksootiliste loomade müüki ja pidamistingimusi Euroopas” (“Analysis of national legislation related to the keeping and sale of exotic pets in Europe”, 2013) on välja toodud, et need liikmesriigid, kus taoline seadusandlus on loodud, on see väga erinev. Seadusest tulenevad sätted võivad keelata mõningate loomaliikide pidamise lemmikloomana (nimekiri loomadest, keda ei või pidada ehk negatiivne list) või lubada vaid mõne liigi pidamist (nimekiri loomadest, keda võib pidada ehk positiivne list). Teatud liikide pidamise puhul võib olla vajalik taotleda luba.

MIKS LUBAV, MITTE KEELAV NIMEKIRI (positiivne, mitte negatiivne list)

Nimekirja, kus loetletakse lubatud loomad, eelistatakse vastupidisele formaadile, kus on kirjas keelatud loomad, lihtsuse tõttu: lühikene nimekiri loomadest, keda võib pidada, annab selguse loomaomanikele ja õiguskaitseorganitele ning loob vähem bürokraatiat. See vähendaks administratiivkulusid ja väheneksid kohtuvaidlused, mida praegu loovad loomaomanike apellatsioonkaebused seoses loomade heaolu vaidlustega. Lubatud loomade nimekirja idee on juba saanud toetuse Euroopa Kohtult.

Nimekiri, mis keelaks teatud loomade pidamise, vajaks pidevat täiendamist, see aga oleks aeglane ja koormaks, kuna uusi liike, keda lemmikloomadena peetakse, lisandub kogu aeg ja juhtumid tulevad tihti ilmsiks alles siis, kui on juba tekkinud oht inimese või looma tervisele või keskkonnale. Just nendel põhjustel ei jõuaks keelav nimekiri järele uute eksootiliste lemmikloomade pidamise suundadele ning looks vale arusaama, et nende eksootiliste loomade lemmikloomana pidamist, kes nimekirja veel lisatud ei ole, justkui aktsepteeritakse.

Kui punakõrv-ilukilpkonna (Trachemys scripta elegans) import Põhja-Ameerikast Euroopa Liitu keelati, said alternatiivina populaarseks kollakõrv-ilukilpkonnad (T. s. troostii), keda on lastud ka loodusesse.

EDULOOD

Belgia

Lubatud imetajate nimekirja arutati Belgias alates aastast 1989, Belgia kuningas võttis dekreedi vastu aastal 2001. See põhjustas segaduse nii kohalikes kui ka rahvusvahelistes ringkondades ning see määrus anti kohtusse väitega, et see takistab kaubandust Euroopa Liidu liikmesriikide vahel.

2008. aasta juunis võttis Euroopa Kohus vastu otsuse, et Belgia lubav nimekiri ei riku Euroopa Liidu vabakaubanduse regulatsiooni niikaua, kuni see baseerub objektiivsetel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumitel ning kui paigas on menetluse kord, mille alusel loomaliike nimekirja lisatakse.

Viimane, 2009. aasta kuninga dekreet jätab lubavasse nimekirja algsed 42 loomaliiki koos lisaga, mis annab ette kriteeriumid, mille alusel hinnatakse liigi lisamist nimekirja.

Belgia lubav nimekiri on kavandatud järgmiste kriteeriumide kohaselt:
1. Looma heaolu: looma peab olema lihtne pidada, austades tema füsioloogilisi, etnoloogilisi ja ökoloogilisi vajadusi.
2. Keskkond: nimekirjas ei tohi olla ühtegi liiki, mis jääks põgenemise korral looduses ellu ning kujutaks seega ökoloogilist ohtu.
3. Inimeste tervis: loom ei tohi oma olemuselt olla agressiivne ega ohtlik ning seada inimese tervist mitte mingil moel ohtu.
4. Kasvatus: teave looma pidamise kohta peab olema lihtsasti kättesaadav.
5. Kahtluse korral: vastuoluliste andmete korral või loomapidamisalase teabe puudumisel tuleks otsustada looma kasuks, st mitte lisada looma nimekirja.

Holland
Hollandis võeti 2015. aastal vastu seadus, mis reguleerib eksootiliste imetajate pidamist ja müümist lubava nimekirja abil. Tegu on osaga loomapidajate määrusest, mis kehtestab järgmised kriteeriumid looma sobivuse hindamiseks lemmikloomana:
1. Looma liikumise ja keskkonna vajadused (nt elupaik, ränne, territoorium).
2. Täiskasvanud looma keskmine suurus (nt mõõdud, kaal).
3. Looma vajadused sõltuvalt päevast või hooajast (nt öine ja päevane eluviis, talveuni).
4. Looma vajadused saagi ja toidu järele (nt jahipidamine, toitumise sagedus).
5. Turvatunde vajadus ja varjupaiga võimalus (nt enesekaitse, kliimatundlikkus).
6. Looma vajadus paljuneda ja järglasi kasvatada (nt vanemaks saamine, järglaste hävitamine).
7. Looma hügieenivajadused.
8. Looma sotsiaalsed või biosotsiaalsed vajadused.
9. Looma vajadus tegevuste järele (nt mängimine, kaevamine).

Lisaks looma heaolu riskide hindamisele näeb määrus ette ka seda, et looma pidamine ei põhjustaks ohtu inimestele, teistele loomadele ega keskkonnale.

TULEVIK: LUBAVAD NIMEKIRJAD EUROOPAS

Lubavat nimekirja peetakse kõige tõhusamaks meetmeks ebasobivates tingimustes elavate eksootiliste loomade kannatuste vähendamiseks Euroopas. Avatud turgude puhul on tähtis lubavate nimekirjade koostamine, eriti kui arvesse võtta invasiivsust ning terviseriske inimestele ja loomadele.

MIDA TULEKS TEHA EESTIS?

Eestis on kasutusel Euroopa Liidu ühtne võõrliikide nimekiri. Imetajate, lindude, veeloomade ja selgrootute keelav nimekiri tuleks vahetada lubava nimekirja vastu ehk määrata kindlaks loomad, keda võib Eestis paljundada ja kodus pidada. Lubava nimekirja korral tuleb lisatavaid loomaliike kaaluda eraldi, mis tagab kvaliteetsema lähenemise ja ennetab probleemide teket, kaitseb meie keskkonda ja loomi.


Lugu on pärit Eesti Loomakaitse Seltsi koduleheküljelt.