Prügiplasti on võimalik koos põlevkivitööstuse kõrvalproduktidega koospürolüüsida kütteõliks, näitasid TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse laborikatsed.

  • Jäätmed
  • 16. september 2019
  • Foto: TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu/Taltech

 Selline on üks tulevikulahendusi kasutatud pakendite jäätmekäitlusel. Põlevkiviõli tootmises tuntud õhukindlal kuumutamisel ehk pürolüüsis prügiplasti kasutamine annab kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega kütteõli.

„Eestis kogutakse aastas plastjäätmeid umbes 20 000 tonni ning suunatakse need kas ladestamisele, jäätmekütusena põletusse või taaskasutuse kaudu tagasi ringlusesse. Täna suurem osa plastist põletatakse, sest see on odavam. Plastjäätmetest võetakse taas ringlusesse keskmiselt 16%,“ selgitas lahenduse otsimise vajadust TalTechi Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu.

Uudseks lahenduseks rakendatav pürolüüs on orgaanilist ainet sisaldava materjali kuumutamine õhu juurdepääsuta, mille tulemusel tekivad õli, gaas ja tahke jääk. Koospürolüüs on materjali õhu juurdepääsuta kuumutamine, kui lisatakse rohkem kui üks komponent.

Kompetentsikeskuse laboris tehtud uuringud näitasid, et prügiplastiku, liiva ja põlevkivitööstuse kõrvalproduktide (killustik, tuhk, poolkoks) koospürolüüs võimaldab  kasutada kuni 80% plastjäätmeid. “Koospürolüüsil standardtingimuste juures saime kõrge kütteväärtuse ja väikese väävlisisaldusega õli suhteliselt kõrge õlisisalduse ja väiksema poolkoksi hulga juures,“ lisas Riisalu.

„Oluline on, et lähtematerjal võib sisaldada nii orgaanilist, kui ka anorgaanilist komponenti ehk pole vajalik plastjäätmete eelnev pesemine“ ütles Riisalu. Tööstuslikuks rakendamiseks tuleks lahendada tema sõnul veel mõned tehnoloogilised probleemid nagu ühtlane kuumutamise kiirus ning materjali segamine protsessi käigus. „Esimesed sammud plastjäätmete ümbertöötlemiseks on astutud,“ märkis Riisalu.

Põlevkivi kompetentsikeskusega koostööd tegeva Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter ütles, et sellest võiks saada suurepärane lahendus maailma reostavale plastiprobleemile. „Aeg näitab, kas me selleni ka jõuame. Lahendused saavad tulla ainult koostöös teadlastega ning riik saab mõelda, kuidas selliseid innovatiivseid algatusi toetada," ütles Sutter.

TalTech Virumaa kolledži Põlevkivi Kompetentsikeskus taotles koospürolüüsi lahendusele „Plastjäätmete koospürolüüsi meetod“ kasuliku mudeli tunnistuse. Kasulik mudel avaldati Eesti Kasuliku Mudeli Lehe juulikuu numbris 7/2019.

Töö Fischeri retordiga TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse laboris/TalTech
Töö Fischeri retordiga TalTech Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse laboris/TalTech