Pääsküla rabas lõppes neljas looduse taastamise hooaeg. Tööde eesmärk on taastada raba looduslik veerežiim ja vähendada kuivenduskraavide mõju. 

“Raba taastamine soodustab elurikkust ja muudab Pääsküla rajad ka visuaalselt nauditavamaks, sest keskkond muutub mitmekülgsemaks. Raba talletab puhast joogivett ning aitab siduda süsinikku. Pääsküla raba on maailma mastaabis küll väike, kuid tallinlaste seas oluline elurikkuse hoidmise ja vaba aja veetmise koht. Seetõttu on oluline, et taastamistööde käigus jääks Pääsküla raba ligipääsetavaks,” lausus Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri. 

Tänavu osales rabatalgutel üle saja vabatahtliku – õpilased, ettevõtted ja loodusehuvilised –, kes aitasid rajada seitse uut paisu ja korrastada kolm varasemat.

„Tänu talguliste tööle on rabas nüüd kokku 24 paisu, mis aitavad vett kauem pinnases hoida. Sel aastal täheldasime juba, et ala on märjem ja rabale iseloomulikud taimed, näiteks huulheinad, levivad paisude ümbruses üha rohkem,“ ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustal. 

Talguid juhtinud Lauri Klein lisas, et töid tehakse rabas käsitsi, et säilitada loodusväärtused ja pakkuda osalejatele jõukohast tegevust.

„Pääsküla rabatalgud on muutunud paljudele osalejatele iga-aastaseks traditsiooniks. Korduvalt talgutel käijaid innustab hea seltskond ning looduses ja looduse heaks toimetamine. Talguliste seltskond oli väga mitmekesine, kohale tuldi isegi Tartust. Üha enam pakub vabatahtlikele huvi ka nende töö tegelik mõju – miks paisud on vajalikud ning mida tähendab raba taastamine ökosüsteemile tervikuna. Neis väikestes sammudes nähakse suuremat pilti. Suur aitäh kõigile talgulistele,” ütles Klein.

Tallinna linn tänab kõiki talgulisi juba traditsiooniks kujunenud tänuüritusel 29. novembril Nõmme Majas. 

Pääsküla raba taastamine toimub etapiviisiliselt vastavalt kaitsekorralduskavale, mille täitmist jälgib ja nõustab Pääsküla raba kaitseala nõukoda. 28. oktoobril tutvustati plaanitud tegevusi Tallinna, kohaliku kogukonna, teadlaste ja huvirühmade esindajatest koosnevale nõukojale, kes andis suuniseid tööde jätkamiseks. 

Taastamistööd  jätkuvad ka 2026. aastal. Plaanis on jätkata kraavide sulgemist ja rabakoosluste avamist valgusele, et aidata kaasa lage- ja puisraba kujunemisele. Samuti valmistatakse ette külastustaristu rekonstrueerimist, et parandada ligipääsu ja külastajate liikumisvõimalusi. 

 

Taustainfo:

  • Aastakümneid kestnud Pääsküla raba kuivendamine on kahjustanud veerežiimi ja sooaladele iseloomulikku ökosüsteemi. Taastamistööde tulemusena väheneb põlenguoht ja paraneb Jaaniallika kraavi võime võtta vastu Nõmme kõvapindadelt rappa suunatud sademevett.
  • Järk-järgult taastub raba võimekus siduda süsinikku, pidurdada kasvuhoonegaaside emissiooni ning suureneb elurikkus, kuna naasevad turbasamblad ja rabataimed, mis loovad elupaiku haruldastele liikidele. 
  • Kaitsekorralduskava ja uuringud näitavad, et sookoosluste taastamine ei põhjusta liikumisteede üleujutust ega ka liigvee teket erakinnistutele. Taastamistegevuste mõju ei ulatu majandusmetsadeni ega eramaadele ning piirikraavid jäävad avatuks. 

Pääsküla raba kaitseala (274 ha) moodustati 2013. a. ning on Tallinna üks väärtuslikumaid rohealasid, kus elab 65 kaitsealust liiki, nende hulgas 17 liiki orhideesid.

Lisainfo ja tulevastele talgutele registreerimine: www.tallinn.ee/talgud

Sarnased artiklid