Eesti riik käitub praegu Nauru riigi sarnaselt, kus maavarade kaevandamisega tekitati ökoloogiline katastroof ning piskud tulud jooksvateks kulutusteks tarbiti, ilma et sellest oleks paranenud riigi konkurentsivõime.

Riik peaks hoopis maavaradest laekuvaid tulusid investeerima tulevikku ning nägema pikaajaliselt ette, kuidas saasterikkast majandusharust väljuda.

Nauru, mis on maailma üks väikseim saareriik, on tuntud massiivse fosforiidi kaevandamise poolest. 2000. aastal, mil kaevandamine lõppes, oli 80% saareriigist muudetud elamiskõlbmatuks. Naurulased said kaevandustuludest vaid tühised 1-2%, täna aga seisavad silmitsi ökoloogilise katastroofiga.

Eesti põlevkivisektoris toimuv on täna sarnane Nauruga. Riigikontrolli kontrollauditi andmetel piirdub keskkonnatasude osakaal põlevkiviõli müügihinnas ainult mõne protsendiga ega ole märkimisväärne ka põlevkivielektri müügihinna puhul. Samaaegselt muudetakse kaevandades suured alad elamiskõlbmatuks ning tekitatakse märkimisväärselt keskkonnasaastet.

Eesti peaks võtma eeskuju Norrast

Viimasel Arvamusfestivalil Eesti Päevalehe korraldatud debatis tõdesid osalejad ühiselt, et Eesti on viivitanud liiga pikalt põlevkivisektori ümberkorraldustega. Riik peaks Norra eeskujul looma toimiva fondi, kuhu suunatakse enamus keskkonnatasudest laekuvatest vahenditest.

Neid vahendeid kasutatakse nii Eesti majanduse mitmekesistamiseks kui ka ressursikasutusega tekkivate võimalike probleemide likvideerimiseks. Seejuures peaks Eesti üle vaatama senised keskkonnatasud, mis ka Riigikontrolli hinnangul on energeetikasektoris endiselt väiksed ja pole seni oma eesmärki täitnud.

Norra suunab oma  nafta ja gaasi eksporditulud riiklikku fondi. Konvervatiivsete investeerimisreeglite tõttu suutsid norrakad ka finantskriisi ajal ellu jääda ja hoopiski panustada stabiilselt riigi majanduskasvu.

Seega, võrreldes Norraga, kes teenib enda maavarade ekspordilt oluliselt tulu, on Eesti jätnud tegemata olulised sammud enda riigi majanduse ja keskkonna heaolu toetamiseks, kuigi maavarade ja energia eksport seda võimaldaks.

Eesti energiapoliitika on saastamiskeskne

Eesti riigi energiapoliitika on saastamiskeskne ning pole seetõttu pikaajaliselt jätkusuutlik. Samas soodustab Eesti geograafiline asupaik ja siinsed energiaressursid taastuvatele energiaallikatele üleminemist, mis võimaldaks kasutada puhtaid ressursse jätkusuutlikult, vähendades seejuures energiale tehtavaid kulutusi, luues juurde töökohti ning olles Eesti majanduse veduriks.

Nii Arengufond kui ka taastuvenergia sektori ja keskkonnaorganisatsioonid on välja töötanud ambitsioonikad, samas realistlikud kavad taastuvenergiale üleminekuks. Osa uuest lähenemisest peaks olema konkreetne väljumisstrateegia põlevkivienergeetikast koos järk-järgulise üleminekuga taastuvatele allikatele.

Vajame uut lähenemist

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta