Keskkonnaministeerium otsib koos Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatega lahendust reovee vedamise ja purgimise probleemidele. Hetkeolukord ei anna piisavat kindlust, et mõnel pool Eestis ei juhita reovett loodusesse.

  • Veemajandus
  • 3. september 2019
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Eestis kasutab 17% elanikkonnast reovee kohtkäitluse lahendusi, millest enim on levinud reovee kogumismahutid. Ühiskanalisatsiooniga on ühendatud 83% elanikkonnast.

Veeseaduse kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama kogu tekkiva reovee nõuetekohase puhastuse. Tegelikkuses on aga pilt omavalitsuste lõikes väga erinev. Osades omavalitsustes väljastatakse reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja alusel reovee vedajale vedajakaart, vedusid jälgitakse autodele paigaldatud GPS-seadmete abil ning reovee purgimiskohad on piisavad elanikkonna ja ettevõtete vajaduste täitmiseks. Kuid samal ajal on omavalitsusi, kellel puudub ülevaade reovee kohtkäitluse ja äraveo mahtudest ning reovee äraveo teenust pakkuvatest ettevõtetest. Eelkõige on selle tinginud liiga üldsõnaline reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri või selle puudumine ning puudlik kontroll reovee vedajate üle. Oluline roll on ka vähesel koostööl vee-ettevõtte ja omavalitsuse ametnike vahel.

Eesti Vee-ettevõtete Liidu tegevjuht Pille Aarma on seisukohal, et reovee purgimise teenus peab muutuma läbipaistvamaks. „Kui puhasti keeldub reovee vastuvõtmisest kas selle omaduste või vajaliku mahu puudumise tõttu, siis peaks olema jälgitav, mida reoveega edasi tehti. Võimalus, et auto tühjendati metsa alla või jõkke, tuleb täiesti välistada.“

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Harry Liivi sõnul peavad omavalitused oma taristu arendamise kavades enam tähelepanu pöörama nende inimeste reovee nõuetekohasele kokkukogumisele ja puhastamisele, kelle reovett ühiskanalisatsiooni ei juhita. „Juba taristu planeerimisel tuleb arvestada vajalikus mahus purgimiskohtade kavandamisega. Samuti on vaja tõhustada reovee kohtkäitluse aruandlust ning kontrolli,“ ütles Liiv.

Arutelud ELVLi, EVELi ja Keskkonnaministeeriumi vahel jätkuvad septembri teises pooles.