Mees, kes Oandule jõudis, oli ühte suurt matkasoovi täis. Ta tahtis minna jala piki reservaati Koljakule, kokku vast kaheksa pikka kilomeetrit. Ja see minu näoga mees oligi see, kes seda tegema hakkas.
- Marek Vahula lood
- 9. oktoober 2022
Allikad ja allikasoo, üks tuulemurd ja teised tuulemurrud ning reservaadi katsumine oligi alanud. Esimese matkapäeva lõpuks oli läbitud kolm kilomeetrit.
Põlvist saati vahel pehmes pinnases sumbates oli seda ju isegi palju. Teise matkapäeva hommik mind ikka tervitas, sest elasin, võitlesin ja hingasin.
Teise matkapäeva lõpuks olin läbinud veel kaks pikka kilomeetrit ja ei olnudki matkasihist loobunud.
Kolmanda päeva lõpuks olin jõudnud Koljakule ja minu kaheksa pikka kilomeetrit olidki seljataga.
Kolmepäevane matkavõitlus oli andnud tulemuse, ma olin läbinud kaheksa kilomeetrit ja püstitanud enda aeglusmatka rekordi. Rekordi üle uhke olin ma mitut moodi nii nagu matk oli kulgenud aeglaselt ja mitut moodi. Ja mitut moodi mees oli minu mitme näoga, kes sumpas allikasoos ja rajas teed läbi tuulemurdude.
Koljaku-Oandu, 1991.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
