Kliimaminister kinnitas kogu riigi jäätmevaldkonda hõlmava arengudokumendi „Riigi jäätmekava 2023–2028“. Jäätmekava koostamise peamine eesmärk on paika panna üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses liigume, et selle alusel suunata 111 miljonit eurot ringmajanduse edendamiseks.

Ring- ja jäätmemajanduses on Eestis jõutud etappi, kus ei saa piirduda üksnes prügilate korrastamisega. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning jäätmekäitluse mõju vähendamisele inim- ja looduskeskkonnale. 

Kliimaminister Kristen Michali sõnul on jäätmemajanduse korrastamine oluline reform, mille eesmärk on jäätmetest luua ressurss.

"Jäätmetest saab targal ringmajandamisel ressurss majanduse jaoks ehk toore uute asjade tegemiseks. Jäätmekava rahaga soodustab riik jäätmekäitluse arengut ja toetab Eesti ettevõtteid jäätmeressursist uute toodete loomisel. Üheks näiteks on KIKi kaudu toe saanud biogaasijaam Maardus. Eestisse on vaja ka plastide ja tekstiilide käsitlemise võimekusi, milleks saab samuti kasutada jäätmekava raha. Jäätmete uueks toormeks loomine annab majanduses uusi võimalusi luua kõrgema lisandväärtusega töökohti, mida vajame arenguks,“ sõnas Michal.  

Uue jäätmekava alusel on Eestil võimalus kasutada lähiaastatel Euroopa Liidu toetusrahasid, kokku 111 miljonit eurot, et lahendada jäätmesektorit puudutavad probleemid tervikuna. Näiteks saab sellega toetada projekte, mis on suunatud jäätmetekke vähendamisele läbi pakendidisaini või korduskasutuslahenduste. Samuti saab seda investeerida jäätmete liigiti kogumise, sorteerimise ja ringlussevõtu taristusse.  

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsleri Ivo Jaanisoo sõnul on jäätmekava oluliseks verstapostiks jäätmereformi elluviimisel. „Jäätmereformi vajalikkuses ei kahtle enam keegi ja mul on hea meel, et senine töö hakkab vilja kandma. 111 miljonist poole suuname just jäätmereformi elluviimisse. Ühelt poolt on toetuste fookuses kohalikud omavalitsused, kellel  napib ressurssi jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks. Neid toetame automatiseeritud jäätmejaamade rajamisel või jäätmete kogumiseks vajaliku taristu ülesehitamisel. Ettevõtete toetamisel keskendume just täiendavate ringlusvõimekuste loomisele. Uus jäätmekava on seetõttu tugevalt seotud just jäätmereformis väljapakutud muudatuste elluviimisega eeskätt olmejäätmete vallas. Kava loob olulised eeltingimused sektorisse lisarahastuse saamiseks, millega saame omavalitsusi ja ettevõtteid kümnendi suurima reformi tegemisega toetada,“ lisas Jaanisoo.  

Arvestades kohustuslikke sihttasemeid, jäätmetekke liigilist koostist ja Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe suundumusi, on lisaks olme-, bio- ja pakendijäätmetele uues jäätmekavas pandud senisest suuremat rõhku ka ehitus- ja lammutusjäätmetele, plasti- ja tekstiiljäätmetele, ohtlikele jäätmetele, põlevkivitööstuse jäätmetele ning probleemtoodetest tekkinud jäätmetele.  

Riigi jäätmekava koostamisel on lähtutud jäätmehierarhia põhimõttest. Tegemist on Euroopa Liidu ülese põhimõttega, mille järgimist eeldatakse kõigilt liikmesriikidelt. Jäätmehierarhia on viieastmeline: vältimine, korduskasutuseks ettevalmistamine, ringlussevõtt, muu taaskasutamine ja kõrvaldamine. Uus jäätmekava võimaldab Eestil liituda Euroopa eesrindlikema riikidega, kelle jäätmekäitlus lähtub ringmajanduspõhisest lähenemisest, on ressursse tõhusalt kasutav ja kelle eeskujul on seatud üldised Euroopa jäätmekäitlust suunavad sihid. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta