Riigikantselei koostöös Kliimaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste keskusega kuulutasid välja mere digitaalse kaksiku „Merehunt“ esimese etapi hanke, et teha ettevalmistused uudse mereseiresüsteemi rajamiseks.
- Veemajandus
- 25. september 2024
- Foto: Martin Huiziger. Pixabay
Mere digitaalse kaksiku jaoks plaanitakse luua Eesti merealasid kattev nutipoide võrgustik koos vajaliku kaldainfrastruktuuriga. Selle abil hakatakse koguma merest reaalaajas andmeid merekeskkonna ja -taristu kohta, mis kantakse üle digitaalsesse kaksikusse.
"Mere digitaalne kaksik võimaldab tulevikus automatiseerida mereseiret, vähendades oluliselt reostusjuhtumitele reageerimise aega ning parandades meresõiduohutust ja merekeskkonna järelevalvet. Nii hoiame kokku ressursse, kuid ühtlasi tagame nende hädavajalike teenuste kvaliteedi," ütles taristuminister Vladimir Svet. „Lisaks annab selline projekt Eesti ettevõtjatele võimaluse arendada oma kompetentsi, et ka eksporditurgudel paremini kanda kinnitada,“ lisas minister.
Hankega otsitakse partnerit, kes kaardistaks planeeritava süsteemi kasutajagruppide vajadused, koostaks vajalike lahenduste tehnilised kirjeldused ning töötaks välja eskiisprojekti, mis on aluseks edasistel arendustöödel. Projekti lõpptulemina ehitatakse valmis ka üks super- ja üks miniplatvorm, mis võimaldavad jälgida meres erinevaid parameetreid, näiteks mõõta meretaset, tuvastada reostust või mõõta klorofülli sisaldust meres.
„Merendussektor on kiiresti arenemas ning sellised kõrgtehnoloogilised lahendused aitavad riigil tulevikus oluliselt parandada teadlikkust mereolukorrast ning tõhustada järelevalvet,“ lausus projektijuht Jaak Viilipus. Ta tõi esile, et Eestis on tugev kompetents merekeskkonna tehnoloogiate ja seire vallas. „Järgmise kümnendi jooksul on oodata merenduse jälgimisega seotud tehnoloogiate turu kahekordistumist, mis avab uusi võimalusi ka Eesti ettevõtjatele,“ märkis Viilipus.
„Merehundi“ esimest pilootprojekti rahastatakse Riigikantselei avaliku sektori innofondist 1,35 miljoni euroga ning projekti kestvuseks on planeeritud 36 kuud. Innovatsioonifondi projekte rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ vahenditest.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta