Kahetsusväärselt avaldas Tartu Postimees 18. jaanuaril tugevalt kallutatud ja valeväiteid sisaldava uudise, ehkki Eesti ajakirjanduseetika koodeksi kohaselt antakse enne süüdistava uudise avaldamist sõna ka kritiseeritavale osapoolele (4.2. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled).

  • Arvamused
  • 26. jaanuar 2021
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Kuna EMA pressiteade, millel Postimehe uudis tugineb, sisaldab mitu valeväidet, peame õigeks antud kaasuse taust esmalt lahti rääkida ning tutvustada konkreetse ala raiete kavandamise protsessi.

RMK sisekorrast tulenevalt korraldab RMK kõrgendatud huviga aladel (KAH-ala) kogukonnale koosoleku, et tutvustada kavandatud töid ning kokku leppida raiete ulatus ja ajagraafik. Enne Kaagvere koosoleku korraldamist selgitas RMK välja huvigrupid, kes võiksid konkreetse ala majandamisest olla huvitatud. Seejärel avaldas info koosoleku toimumise kohta koos viitega materjalidele kavandatavate tegevuste kohta kuue erineva kanali kaudu:

    RMK kodulehel
    otsepostitus Kastre vallavalitsusele
    otsepostitus piirinaabritele
    teade Kaagvere küla bussipeatuses (eesmärgiga jõuda ka nende inimesteni, kes internetis ei liigu)
    teave Keskkonnaministeeriumi nädala eelinfos (avaldatakse nende kodulehel jm)
    Kastre vallavalitsus informeeris kogukonda, sealhulgas edastas informatsiooni e-kirja teel Kaagvere külaseltsi juhile.

Lisaks loetletule on planeeritavad tööd esitatud ka RMK metsatööde kaardil.

Koosolek toimus 19. novembril 2020 Kaagvere külas kavandatava raielangi serval. Koosolekul osales 7 inimest, mitte 1, nagu EMA pressiteates oli ekslikult kirjas. Pöörame tähelepanu, et ka valla esindajad on kohaliku kogukonna esindajad (kohalikud elanikud valivad kohalike omavalitsuste valimisel). Koosolek kestis ca 1 tund, arutati kavandatava kõrgendatud avaliku huviga alade piire, neile aladele kavandatud 10 aasta jooksul tehtavate raiete ulatust ning 2021. aastal toimuvate raiete läbiviimise tingimusi. Koosolekul lepiti kokku tööde teostamise tingimused, sealhulgas säilikpuude asukoht ja tingimus teha raied külmunud pinnasega ning raiete toimumise aeg jaanuarikuus. Raietööd tehti vastavalt kokkulepitule - alustati 14. jaanuaril, tööd tehti talvise ilmaga, kokkuleppe kohaselt jäeti staadioni servas asuval uuendusraie langil säilikpuudena kasvama jämedad männid ning piirnevad tammed, mis üldjuhul ei ole tormile liiga tundlikud ja kaitsevad lemmiklooma surnuaeda. Tööd tehti korrektselt ja hoolivalt.

Kaagvere langi puhul on tegu 118-aastase kuusikuga, mille raievanus on 70 aastat, see tähendab, et tegu on juba aastakümneid edasi lükatud raiega. Viimastel aastatel on samal eraldisel tehtud korduvalt vajaduspõhiselt sanitaarraiet, kuna kõrges eas puud, mis nakatuvad juurepessuga, surevad ja murduvad. Samuti arvestas RMK raie kavandamisel ohuga, mida kujutavad haiged puud Kaagvere staadionil liikujatele.

Kaagvere raielangid on RMK töötajate poolt hoolikalt looduses kavandatud ning kujundatud, arvestades, valdavaid tuuli, Kaagvere küla poolset vaadet ning isetekkelist loomade surnuaia asukohta. RMK ja Keskkonnaamet on 2020. aasta kevadel raiet kavandades inventeerinud Kaagvere metsa kaitseväärtused, Keskkonnaamet võttis kaitse alla 1,33 ha suuruse metsaeraldise, millel kasvab kaitsealune limatünnik ning RMK on võtnud sisemise töökorralduse alusel kaitse alla meile teadmata kodanike poolt riigimetsa rajatud loomade surnuaia. Seega on RMK poolt antud loomade viimsele puhkepaigale täielik kaitse ja rahu. 2021. aastal koristatakse ala raiejäätmetest ja maapind valmistatakse ette uue metsapõlve rajamiseks. Uued puud istutatakse raiealale 2022. aasta kevadel.

RMK-s korraldavad metsatöid metsandusliku eriharidusega, valdavalt pika töökogemusega haritud metsamehed. Eesti riik tähistas 2020. aastal Eesti akadeemilise metsateaduse 100. aastapäeva. Seega Eestis on erinevad koolkonnad tegelenud akadeemilise metsahariduse andmise ja metsateadusega pikka aega. Arvukalt on võimalusi küsida metsateemadel seisukohta metsateadlastelt ja praktikutelt. Avaldatud artiklis lähtutakse Mati Sepa subjektiivsest seisukohast, kus on talle antud tiitel ,,pikaaegse kogemusega metsatööline“. Kui pikk see kogemus on? Kusjuures Mati Sepp esitas telefonivestluses Tartumaa metsaülemale nõudmise tööde lõpetamiseks, ähvardades kättemaksuks ajakirjandusega ja säästva metsamajandamise sertifikaadi kaotamisega. Kas eeltoodu on hea tava suhtluses ja ajakirjanduses?

Lõpetuseks kinnitan, et RMK on teinud Kaagveres raietööd väga hoolikalt ning metsanduse head tava järgides ja andnud kogukonnale võimaluse kaasa rääkida kasutades selleks mitut kanalit.

Toomas Haas
Tartumaa metsaülem


Lugu on pärit RMK koduleheküljelt