Viru raba ja üle selle kulgev laudtee on paljudele üllatuseks. Et selline raba üldse olemas on ja et rabasse on rajatud turistidele laudadest tee.

Niimoodi kulgesin koos ekskursantidega kaheksa aastat tagasi Viru raba tutvustades. Kuid rabal on veel üllatusi varuks.

Nimelt on laudtee alune rabaelanikele sobiv varjupaik. Raja alla varjujate kuuluvad sageli ka rästikud. Giid, kes esimesena läheb, hoomab seda ise kõigepealt. Andsin oma sõnumi grupile ka kohe edasi - rästik läks laudtee alt minema.

Niimoodi teebki raba kõiki targemaks. Ka selles, et laudadest tee all hea varjuline paik on, seda eeskätt sisalikele ja rästikuile. Hea on, et raba ja giid inimesi niimoodi targemaks teevad. Ja hea, et rabas veel rästikuid on, kes laudteedest lugu peavad nii nagu ekskursandidki rabas.

Pea korda kümme nägid minu järel astunud rabahuvilised ka ise rästikut, kui see inimjalgade müdina eest heast varjupaigast lahkuma peab. Et pärast vaikuse saabudes sinna tagasi pöörduda ja uuesti järgmisele tulijate grupile üllatuseks saada.

Viru raba, 1995-2003.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!