Brüsseli lobiorganisatsioon Eurogroup for Animals, mida Eestis esindab MTÜ Loomus, teatas käesoleval nädalal, et Euroopa sigade piinarikka kirurgilise kastreerimise alternatiivide deklaratsioon (Brüsseli deklaratsioon) sai 1. jaanuaril 2018 ametlikult läbi ja compte rendu ei tähenda loomade heaolule head.

  • Loomakaitse
  • 12. jaanuar 2018
  • Foto: Põrsad puuris. Pixabay, CC Public Domain

Deklaratsioon oli 2010. aastal 33 seakasvatusahelas osaleva osapoole (sh teadlaste, veterinaaride ja loomakaitseühingute) vabatahtlik kokkulepe, mille eesmärgiks oli esiteks kaotada sigade kirurgiline kastreerimine ilma valuvaigistiteta aastaks 2012. Deklaratsiooni lõppeesmärgiks oli jõuda kirurgilise kastreerimise täieliku lõpetamiseni – küll mõningate eranditega – aastaks 2018.

Mõlema tähtaja ja eesmärgi täitmine kukkus suurejooneliselt läbi ning progressi on vaid näiliselt üles puhutud, kui vaadata viimast kättesaadavat Euroopa Veterinaaride Föderatsiooni poolt kogutud statistikat. Olukord on püsinud stabiilne riikides, kus edusamme on tehtud tänu kohalikule initsiatiivile (Hollandis ja Belgias) ja riikides, kus traditsiooniliselt loomi ei kastreerita (nagu Suurbritannia ja Iirimaa). Positiivsest küljest on Prantsusmaal ja Saksamaal kasvanud kirurgiliselt kastreerimata sigade arv umbes 20 protsendini. Lisaks sellele on alates 2019. aastast Saksamaal anesteesiata kastreerimine keelatud. Ülejäänud loomade jaoks on olukord jätkuvalt kriitiline ning andmed näitavad, et umbes 80 miljonit isast siga kastreeritakse aastas endiselt puuduva või ebapiisava valuvaigistamisega (ainult analgeesiaga).

Enamus EL-i riikides kastreeritakse nädalavanused põrsad, et vältida ebameeldiva kuldilõhna- ja maitse tekkimist, mis mõjutab vähem kui 5 protsenti puberteediikka jõudnud isasloomade lihakehasid. Ühiskondlik mure kirurgilise kastreerimise käigus tekitatud valu üle toetavad selged teaduslikud tõestusmaterjalid: pole kahtlustki, et kastreerimine põhjustab on erakordselt suurt valu. Euroopa Veterinaaride Föderatsioon võttis selles osas kindla seisukoha juba 2009. aastal, teatades, et põrsaste kastreerimist ei tohi kunagi läbi viia ilma anesteesia ja analgeesiata ning eelistatult tuleks seda vältida ja asendada see alternatiivsete võimalustega.

Eurogroup of Animals direktor Reineke Hameleers ütles: “Tõeliselt õõvastav on teada, kui kohutavalt suur hulk põrsaid peavad läbi tegema erakordselt valuliku kirurgilise kastreerimise. See toimub endiselt pärast kaheksa-aastast perioodi, mil eeldasime näha selle protseduuri täielikku lõpetamist. Pärast kõiki neid aastaid, mille jooksul oleme näinud nii vähest progressi, oleme veendunud, et on aeg kirurgiline kastreerimine ajalukku jätta. Leidub edukaid näiteid riikidest, kus on humaanseimaid alternatiive kasutusele võetud ning enam ei ole vabandusi, miks jätkata kõige hullemal võimalikul viisil. Kui vabatahtlikud kokkulepped ei tööta, tuleb ilmselgelt kehtestada vastavad seadused ning meie suuname kogu oma jõu selles suunas.”

Eurogroup for Animals kutsub oma põhikampaaniaga End Pig Pain (www.endpigpain.eu) inimesi üles allkirjastama petitsiooni nõudmaks EL-i toetust üleliidulise põrsaste kirurgilise kastreerimise keelu kehtestamiseks aastaks 2024. 1 miljoni allkirja täitumisel antakse petitsioon üle Euroopa Komisjonile. Eestis on sellele petitsioonile korjatud üle 2500 allkirja.

Novembris 2017 teatas Euroopa Komisjoni Tervise- ja Toiduturvalisuse volinik Vytenis Andriukaitis  töörühmade kohtumisel Strasbourgis, et põrsaste kastreerimise alternatiivide probleemiga tegeletakse ka sigade heaolu alarühmas EL-i loomade heaolu programmis EU Platform on Animal Welfare. Alarühm luuakse ametlikult selle aasta juunis ning Eurogroup for Animals pingutab selle nimel, et võetaks ette otsustavamaid tegevusi, et kaotada kirurgiline kastreerimine.

Jaga: