Lapse saamisega kaasneb palju kulutusi. Erinevate hüvitiste kasutamine ja beebiga seotud kulutuste planeerimine annavad võimaluse lapsega koju jäädes raha siiski ka säästa. Eesti suurima rahatarkuse Facebooki grupi Kogumispäeviku eestvedajad ja lapsevanemad Kati Voomets ja Mari-Liis Jääger ning suve lõpus emaks saav Kaija Pook jagavad nõuandeid, kuidas oma rahaasju värske lapsevanemana planeerida.

Millal jääda emapuhkusele?

 

„Emapuhkusele saab jääda 31-70 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Iga ema saab ise otsustada, millal tema jaoks selleks õige aeg on,“ räägib Kaija.

 „Rahaliselt oleks kõige mõistlikum emapuhkusega alustada vähemalt 31 päeva enne lapse sünnitähtaega. Nii ei kaasne rahalist kaotust. Kui ema otsustab jääda puhkusele hiljem kui 31 päeva enne lapse sündi, näiteks vaid 25 päeva enne, siis vahepealse kuue päeva eest hüvitist ei maksta ja kaotatud päevi ei liideta hilisemale vanemapuhkusele,“ selgitab ta.

Kaija ise otsustas emapuhkusele jääda aga juba 70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega. „Mõtlesin, et kasutan maksimaalselt puhkamiseks ja ettevalmistusteks ära aega, kus olen veel n-ö omapäi. Rahalise poole pealt tasub aga märkida, et kuna alustan emapuhkust ja sealjuures ka emapalga saamist varem, siis sellevõrra hilisem vanemapuhkuse periood ning vanemapalga saamise periood natuke lüheneb,“ märgib ta. „Sisuliselt oleksin saanud veel umbes kuu aega käia tööl ning saada tööandjalt palka. Selle võrra oleks hilisem vanemapuhkus ja riigilt saadav vanemahüvitis ka ca 40 päeva võrra pikem olnud. Iga lapsevanem langetab oma otsused ise ja oma rahalisele olukorrale otsa vaadates olin valmis seekord sellise otsuse langetama,“ julgustab ta.

 

Millisel ajavahemikul on rahaliselt kasulik emapuhkusele jääda?

 

„Vanemahüvitise arvestusperioodi leidmiseks lahutatakse esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad üheksa kuud ja hüvitise suurus arvestatakse sellele üheksale  kuule eelneva 12 kuu sotsiaalmaksuga maksustatavate tulude alusel,“ räägib Mari-Liis.

Kui raseduse ajal on palka tõstetud, tuleb arvestada, et vanemahüvitis on väiksem kui viimati saadud palk.

 

Kas vanemapuhkus on alati 1,5 aastat?

 

„Kui jääda emapuhkusele 31 päeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega, siis on hilisem jagatava vanemapuhkuse periood ca 514 päeva. Sellele arvu sees on ka need emapuhkuse päevad, mis kasutamata jäid, kuna ema ei alustanud emapuhkust kohe 70 päeva enne eeldatavat sünnitähtaega,“ selgitab Kaija.

„Kuna mina otsustasin emapuhkusele jääda juba 70 päeva enne sünniaega, siis vanemapuhkuse periood minu jaoks lüheneb 475 päevale, mis teeb vanemahüvitise maksmise ajaks umbes ühe aasta ja 3,5 kuud.“

 

Kas rahaliselt on mõistlik saada kaks last järjest vahepeal tööle minemata?

 

Kati sõnul on laste saamise otsus väga individuaalne, kuid rahaliselt ei pruugi kahe lapse saamine järjest olla kõige kasulikum. „Kui vanem vahepeal tööl ei käi, siis ka teise lapsega saab ta sama suurt vanemahüvitist kui esimese lapsega. Samas elukallidus kasvab pidevalt,“ räägib ta.

Kui lapsed sünnivad väiksema kui kolmeaastase vahega, siis võrreldakse esimese ja teise lapse pealt arvutatud hüvitisi ning teise eest makstakse neist kõrgemat Sellega püüab riik julgustada järjest laste saamist,“ selgitab Mari-Liis.

„Kuna vanemahüvitise seadust muudeti 1. aprillil 2022 ning seal on päris palju erinevaid nüansse, siis tasub alati üle küsida Sotsiaalkindlustusametist, kuidas teie konkreetse juhtumi puhul rahasid arvestatakse,“ lisab ta.

 

Kuidas jagada lapse saamisel pere kulusid?

 

Lapse saamisega pere kulud kasvavad ning oluline on peres läbi arutada, kuidas neid kulutusi jagatakse. „Vältida tuleks olukorda, kus suuremad tulevikuga seotud kulutused nagu näiteks auto ost, investeeringud, kodulaenumaksed teeb ainult üks vanem, samal ajal kui teine vanem ostab söögi, riided ja laste asjad. Ebameeldiva lahkumineku korral võib juhtuda, et lapsevanemal, kes on katnud pere igapäevaseid kulutusi on raske tõestada oma rahalist panust pere eelarvesse ning tal puudub õigus teise poole soetatud varale,“ selgitab Kati.

Tema sõnul aitab erinevate kulutuste võrdselt jagamine paremini  mõista, kui palju asjad maksavad. „Osadele meestele võib olla üllatus kui kallid on beebiasjad. Olen kuulnud ka oma tutvusringkonnast, kuidas värsked lapsevanemad on üllatunud, et laste kummikud maksavad 30 eurot ja kombinesoon 100 eurot,“ ütleb Kati.

 

Kas vanemapuhkuselt tööle naastes tohib küsida palgakõrgendust?

 

„Kui ettevõttes on vanema vanemapuhkusel oleku ajal palka tõstetud, siis töölepinguseaduse järgi on ka vanemapuhkuselt naasnul õigus saada palgatõusu ja teisi hüvesid, mida tema äraolekul on teistele töötajatele pakkuma hakatud,“ räägib Kati ning lisab „Tööandjad võivad küll arvata, et vanemapuhkusel olnul võivad olla valdkonnast mõned mahajäämused, aga kui ta palkaks uue töötaja, siis ka tema vajaks väljaõpet ning sooviks ikkagi sama palka nagu on teistel selle ettevõtte töötajatel.“

 

Missugused rahalised võimalused on lapsega koju jäämisel pärast vanemahüvitise saamise lõppu?

 

„Vanemahüvitise saamise ajal võib teenida lisasissetulekut, kuid see ei tohi olla suurem kui 2021,54 eurot kuus. Kui tulu on suurem, siis vähendatakse vanemahüvitist,“ räägib Mari-Liis. „Kuigi beebi tulekuga kaasnevad lisakulutused, siis paljud neist on ühekordsed kulutused ning samal ajal vähenevad kulutused tööl käimisele ja võib-olla ka meelelahutusele. See aga võimaldab raha kõrvale panna perioodiks kui vanemahüvitist enam ei maksta,“ lisab Mari-Liis.

 

Kuidas on võimalik vanemapuhkusel olles säästa?

 

Kati sõnul on oluline mitte alluda sotsiaalmeediast tulevale survele osta kõige kallimate brändide asju, vaid tasuks vaadata, kas need asjad on juba kodus olemas. „Kui olin beebiootel, siis tegin Exceli tabeli, kuhu panin kategooriate kaupa kirja kõik erinevates sotsiaalmeedia gruppides nimetatud asjad, mida beebi vajab. Näiteks kirjutati, et kindlasti vajab beebi spetsiaalset öölampi, kuid mina kasutasin seni kasutuna seisnud soolalampi, mis toimis sama hästi ning on meil kasutusel siiani,“ räägib ta. Samuti ei pidanud ta vajalikuks osta ligikaudu 60 euro eest beebiasjade seljakotti, vaid kasutas juba olemasolevat.

Paari kuu pärast emaks saav Kaija ütleb, et ta pole veel beebi asju ostnud ning plaanib esialgu osta vaid kõige põhilisema. „Kõike ette osta ei pea ma vajalikuks, sest kui tarvis, siis saab alati poodi minna ja osta,“ ütleb ta ning lisab, et plaanib mitmed beebikaubad osta taaskasutusest ning proovida korduvkasutatavaid mähkmeid, mis rahaliselt on samuti mõistlik.

Mari-Liis soovitab pärast beebiasjade kasutamist asjad maha müües uuesti ringlusesse panna. „Hea võimalus raha tagasi teenimiseks on beebiasjad, mida ise enam ei vajata, maha müüa ning saadud raha panna kõrvale,“ räägib Mari-Liis.

Kogu arutelu antud teemal saab järele kuulata Kogumispäeviku podcastist.