STRATEEGIA: Säästev Eesti 21 loob Eesti arengusuunad

Üldised jätkusuutliku arengu põhimõtted aastani 2030 määrab ära säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21", mis kiideti Riigikodus heaks 2005. aastal. See on kogu ühiskonnaelu hõlmav strateegia, mille lähteülesandeks on tegevuskava loomine, mis tagaks Eesti riigi ja ühiskonna eduka toimimise pikemas perspektiivis.

Vastavalt lähteülesandele ei ole SE21 akadeemiline uuring, vaid eesmärkide ja tegevussuundade väljapakkumine, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas. Tegu on kogu ühiskonnaelu haarava arengukavaga, mitte üksnes ökoloogilistele küsimustele suunatud strateegiaga.

Lähteülesande kohaselt on SE21 ühiskonna tervikkäsitlus, mis ei süüvi ühegi kitsama eluala spetsiifilistesse probleemidesse, vaid määratleb Eesti kui terviku liikumise suhteliselt üldistel skaaladel, nagu: individualism-solidaarsus, mobiilsus-püsivus, avatus-suletus, innovaatilisus-traditionaalsus jne.

SE21 selge fookus on Eesti jätkusuutlikkus, strateegia põhiülesanne on vastata küsimusele – mida tuleks teha tagamaks Eesti ühiskonna ja riigi edukas toimimine ka pikemas perspektiivis?

Säästva arengu strateegia kohaselt on Eesti pikaajalised eesmärgid:

  • Eesti kultuuriruumi elujõulisus - Eesti kultuuriruum on eestluse eluruum koos kõigi oma komponentidega ning selle säilimine on eeltingimuseks rahvusliku identiteedi säilimisele, mis omakorda motiveerib nii rahvuskeele kasutamist kui rahvuslike väärtuste au sees püsimist muutuvas ja globaliseeruvas maailmas.

  • Inimese heaolu kasv - heaolu on defineeritud kui inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, millega kaasnevad võimalused ennast teostada ja oma püüdlusi ning eesmärke realiseerida.

  • Sotsiaalselt sidus ühiskond - olukord, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad loodust / toodetust ka õiglasel moel osa.

  • Ökoloogiline tasakaal - kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse ning olukord, kus inimene ei käsitle keskkonda kui kaitset vajavate objektide kogumit, vaid kui tervikut, mille osaks ta ise on.

Lisaks neljale arengueesmärgile on iga eesmägi all eraldi välja toodud ka alameesmärgid ja nende mõõtmiseks kasutatavad indikaatorid, võimalikud ohud, soovitav seisud aastaks 2030 ning põhilised mehhanismid, mille kaudu eesmärk saavutatakse.

Kui ökoloogiline tasakaal, heaolu kasv ja ühiskonna sidusus on osaks paljude riikide arengustrateegiates, siis kultuuriruumi püsimine kui eesmärk omaette on pigem erand. Samas pole raske näha kultuuriruumiga seotud sihiasetuse taga Eesti eripära - ajalooline kogemus, väike ühiskond ja piiratud ressurssidega riik – kõik see teeb sellise eesmärgipüstituse just jätksuutlikkuse kontekstis põhjendatuks ja ka paratamatuks.

Säästva arengu strateegia koostajad aga rõhutavad, et Eesti lähikümnendite arenguülesanne on raske ja omamoodi paradoksaalne - järele jõuda Euroopa Liidu elukvaliteedile, säilitades seejuures Eesti kultuuriruumi, oluliselt suurendades ühiskonna sidusust ning tagades ökoloogilise tasakaalu. See on võimalik, aga mitte senise arengumudeli jätkamise kaudu, vaid paradigmavahetuse teel.

SE21 koostamise põhimeetodiks olid eksperthinnangud, mis põhinesid vastavates valdkondades varem läbiviidud uurimistöödel ning kogutud andmestikel.

Vastavalt lähteülesandele uute uuringute läbiviimist SE21 ei sisaldanud. SE21 ettevalmistamisel töötas 5 ekspertrühma, milles osales üle 50 eri eluvaldkondade asjatundja. Paralleelselt ekspertrühmade tööle toimus strateegia põhiseisukohtade läbiarutamine sotsiaalsete partnerite, huvigruppide ja avalikkusega.

Ekspertgruppide-väliste partneritega toimus kokku 32 seminari, ümarlauda, diskussiooniüritust. Paljud arutelude käigus välja pakutud seisukohad on lülitatud käesolevasse dokumenti.

Kes teostab?

Eesti säästva arengu riikliku strateegia rakendamiseks ei ole koostatud eraldi rakendusplaani. Strateegia üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas, pikaajalisi eesmärke viiakse ellu läbi erinevate valdkondade strateegiliste arengukavade ja tööd juhivad asjakohased ministeeriumid.

Säästev Eesti 21 http://www.riigikantselei.ee/failid/Saastev_Eesti_21.pdf