Jõuluperioodil kasvab hüppeliselt pakkematerjalide kasutamine. Selgitame, kuidas jõulude ajal teha jätkusuutlikumaid valikuid ning jagavad nippe nutikateks ja keskkonnasõbralikeks pakkimisvõimalusteks.

SEB korraldatud uuringust selgus, et 52% ehk iga teine Eestis elav inimene pakib jõulukingitused ise taaskasutades selleks juba olemasolevat pakkematerjali. 32% soetab kinkide pakkimiseks uue kinkepaberi või -koti. 8% uuringus osalenud eestimaalastest eelistab kingitusi üldse mitte pakkida ning 6% kasutab selleks poes või kaubanduskeskustes pakutavat teenust.

Ka Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht Kristjan Maaroos tõdes, et kuigi inimesed muutuvad oma valikutes üsna keskkonnateadlikumateks, kasvab jõuluperioodil hüppeliselt ostlemine ning seoses sellega ka pakendite, kile- ning paberkottide kasutamine. „Täna leidub poelettidel ka hulgaliselt ümbertöödeldud materjalist pakkepabereid ja kinkekotte, seega tuleks igaühel mõelda, millist pakkepaberit eelistada ning võimalusel seda taaskasutada, et jõuluperioodil keskkonda hoida,“ tõi Maaroos välja.

“Jõulud on tõesti selline aeg, mil hüppeliselt kasvab erinevate pakkematerjalide kasutamine. See on ka arusaadav, sest kingi üks oluline osa on üllatusmoment, kuigi tänapäeva üha teadlikuma tarbimise puhul võiksid ka jõulukingid olla praktiliselt pakitud,” lausus Uuskasutuskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Esme Kassak. Tema sõnul tuleb mistahes pakkematerjali puhul silmas pidada nii ressursikulu valmistamiseks kui ka mõju keskkonnale selle ära viskamisel. “Väga palju jõuab ringlusse jõupaberist toidupoodide paberkotte, mis raskema kandami korral uut võimalust enam ei saagi. Küll aga saab nii terveid kui ka räsida saanud paberkotte kasutada ümberpööratult pakkimiseks – tulemuseks ilusa, naturaalse välimusega pakend, mida võib omakorda kaunistada käepäraste vahenditega,” lisas Kassak.

Eesti inimesed suhtuvad taaskasutamisse positiivselt

SEB jätkusuutliku panganduse juht Evelin Allas tõdes, et SEB panga jõulueelse uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed suhtuvad taaskasutamisesse valdavalt positiivselt. Lisaks pakkematerjali taaskasutamisele, leidsid pooled vastajad, et taaskasutada saab ka jõulukingitusi.

„Tervelt 50% eestimaalastest arvas, et endale mitte nii suurt rõõmu toova pühadekingituse edasikinkimine on jätkusuutlik valik. Nii ei jää asjad kasutult seisma või veel hullem, ei lõpeta prügimäel, vaid jõuavad just nende inimesteni, kellele need vajalikud on,“ ütles Allas.

Ta tõi välja, et Suurbritannias on uuritud, et sealsed tarbijad kasutavad igal aastal umbes 365 300 kilomeetrit pakkepaberit ning keskmine majapidamine kasutab neli rulli pakkepaberit, millest üle 83 ruutkilomeetrit pakkepaberit jõuab prügikastidesse. Ka Kassak lisas, et Inglismaal on mõõdetud, et jõulude ajal kulutatud kingipaberi kogus on võrreldav vahemaaga maa ja kuu vahel ning ameeriklased on võrrelnud prügis lõpetavat paberihulka 9 tiiruga ümber maakera - ja kogu seda paberihulka kasutatakse vaid mõneks sekundiks rõõmu valmistamiseks.

Kristjan Maaroos selgitas, et tänaseks suurem osa kauplusi kile- ja paberkotid tasuliseks muutunud, mis on aidanud oluliselt kile- ja paberkottide tarbimist vähendada.

“Samuti on nii mõnedki Kristiine ja Rocca al Mare keskuste üürnikud, nagu näiteks SEB ja Uuskasutuskeskus, võtnud südameasjaks jõuluperioodil keskkonnakahjude vähendamise. Soovitame ka jõuluoste tegema tulles võtta kaasa riidest kott või korduvkasutada mõnda kile- või paberkotti, kuhu jõuluostud paigutada. Väikeste läbimõeldud sammude abil saame keskkonnamõjusid jõulude ajal, kus tarbimine on niigi suurenenud, vähendada,” lausus Maaroos.

Ta tõi välja, et sel aastal pakutakse esmakordselt Rocca al Mare keskuses kinkide tasuta pakketeenust. “Pakkepaberiks oleme samuti valinud materjali, mida oleks hiljem kergem ümber töödelda. Kõikidele teistele paneme aga südamele, et paber jõuaks pärast kingisaamist õigesse prügisorteerimise konteinerisse või eemaldada pakkepaber kingi ümbert nii, et seda järgmisel aastal uuesti kasutada,” lisas Kristiine ja Rocca al Mare keskuste juht.

Nutikaid pakematerjale võib leida igaühe kodudest

SEB jätkusuutlikkuse eksperdi sõnul ei saa suurt osa pakkepaberist ümber töödelda ja uuesti ringulusesse lasta, kui need sisaldavad glitterit või laminaati. “Suurbritannia ajakiri Business Leader on viidanud uuringutele, mis näitavad, et 1 kg pakkepaberit põhjustab tootmisprotsessi käigus rohkem kui 3,5 kg CO² heitkoguseid. Seega on oluline, et juba olemasolev pakkematerjal leiaks võimalikult palju taaskasutust, et kompenseerida selle tootmisega kaasnenud keskkonnamõju. Uut pakkepaberit valides võiks eelistada keskkonnasõbralikke või ümbertöödeldavaid materjale,“ nentis Allas, miks kinkepakendi taaskasutamine oluline on.

Uuskasutuskeskuse ekspert tõi välja, et viimastel aastatel on kogunud populaarsust furoshiki tüüpi ehk kangatüki sisse pakkimine, kusjuures kangas võib olla omakorda midagi praktilist ja seega kingituse üks osa.

“Me tarbimine tekstiile rohkem, kui lõpuni ära kasutame, seega miks mitte pakkida kingitus olemasolevatesse materjalidesse, luues nii mõlemale lisaväärtust. Stiilne tekstiilpakend võib osutuda salliks, rätikuks või linikuks,” jagas Kassak väärt nippe.

Ka pakkepaberi leidmisel soovitas ta mõelda kastist välja ja kodus ringi vaadata.

“Kingipaelaks sobivad hästi erinevad lõngajäägid, riideribad või siis varasemalt nutikalt kõrvale pandud paelajupid. Uus rullis plastikpael võib olla küll käepärane, kuid keskkonnale teeb see pärast oma töö tegemist kahju. Uue paela puhul võiks eelistada keskkonnasõbralikku paberpaela. Ilusad kingipakendid on soovitatav kokku koguda, et neid järgmistel aastatel jälle kasutada ja meelepäraselt tuunida. Kokkuvõttes soovitame enne uue ostma minekut leida nutikas kasutus olemasolevatele asjadele või otsida vajaminevat teise ringi poodidest. Taaskingi, taaspaki ja taasloo!” lisas Kassak.

SEB tarbijate ostukäitumise uuring toimus 2023. aasta oktoobris ja novembris ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1001 Eestis, 1004 Lätis ja 1000 Leedus elavat inimest vanuses 18-74 aastat.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta