Kas teadsid, et Tallinnas on üheksa kalmistut, millest kaheksat haldab Kadrioru pargi kalmistute osakond? Või et Siselinna kalmistu vanim osa pärineb 18. sajandi lõpust ja seal puhkavad mitmed Eesti kultuuriloo suurkujud? Et Rahumäe kalmistul asuvad kõrvuti luteri, õigeusu, juudi ja teiste kogukondade matmiskohad, peegeldades linna usulist mitmekesisust läbi ajaloo? 

Kas teadsid, et kalmistud ei ole ainult mälestuspaigad, vaid ka elurikkad linnalooduse alad, kus kasvavad vanad puud ja tegutsevad tolmeldajad? Või et Tallinna kalmistutel leidub haruldasi käsitööna valmistatud sepiseid ja hauapiirdeid, mis jutustavad lugusid varasemate ajastute oskustest ja matmiskultuurist?

Kõik see – ja palju enamat – kuulub Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (KEKO) vastutusalasse. Just KEKO kaudu korraldab linn kalmistute haldamist ning matuseteenuste osutamist Tallinna elanikele.

Teenuste arendus liigub edasi

2025. aasta alguses tellis KEKO konsultatsioonifirmalt PricewaterhouseCoopers (PwC) analüüsi, et hinnata Tallinna kalmistuteenuste korraldust ning leida võimalusi selle tõhustamiseks. Uuring kinnitas, et praegune teenusemudel – kus teenuseid osutab linn Kadrioru pargi kalmistute osakonna kaudu – toimib hästi. Samas ei jäänud analüüs rahulolevaks: välja toodi terve rida konkreetseid arendusvajadusi, mis aitaksid muuta teenused veelgi selgemaks ja paremini juhitavaks.

PwC hinnangul võiks kaaluda ka mõnede teenuste üleandmist erasektorile, kuid seda alles siis, kui vajalikud sisemised korrastustööd on tehtud. Uuringuga saab tutvuda Tallinna uuringute infosüsteemis.
Kalmistuteenuste juht tagab suuna ja järjepidevuse

Alates 19. maist töötab Tallinnas kalmistuteenuste juht – 2025. aastal loodud uus ametikoht, mis tähistab olulist sammu valdkonna teadlikumal arendamisel. Uus roll võimaldab koondada vastutuse ja teadmised, et juhtida kalmistute haldust strateegilisemalt ning viia ellu vajalikud uuendused. Eesmärk on tagada, et Tallinna kalmistud oleksid ka tulevikus väärikad, ligipääsetavad ja hoolitsetud paigad ning et osutatavad teenused oleksid kasutajakesksed.

„Kalmistute ja matuste korraldus on tundlik ja kultuuriliselt tähenduslik valdkond. Linn peab tagama, et teenused oleksid väärikad, inimeste jaoks selged ja areneksid koos ühiskondlike muutustega,“ ütles Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti kalmistuteenuste juht Urvi Kaljas. „Urnimatuste ja looduslähedaste lahenduste kasvav populaarsus näitab, et ootused muutuvad – ka meie peame nendega kaasas käima. Kadrioru pargi kalmistute osakond on välja töötanud  hauaplatside ühtsed kujunduspõhimõtted, mis lähtuvad iga kalmistu omapärast, ning aitavad tagada, et kalmistute üldilme on korrastatud ja looduslähedane”.

Kadrioru pargi kalmistute osakond hoiab kalmistukultuuri

Kalmistute igapäevane toimimine ja arenduste alus baseerub Kadrioru pargi kalmistute osakonna tööle. Just nemad on välja töötanud hauaplatside kujunduse ühtsed põhimõtted, mis arvestavad iga kalmistu ajaloolist ja looduslikku omapära, aitavad ühtlustada kalmistute üldilmet ja loovad ruumilise terviku, mis on korrastatud ja samas looduslähedane.

Kujunduspõhimõtted jõustuvad 1. augustil 2025 ning tehakse peagi kättesaadavaks kalmistute registris Haudi.

Tallinna linna jaoks tähendab kalmistute arendamine nii mälestuspaikade hoidmist kui ka linna arengu ja sidusa keskkonna toetamist. Valdkonna kaasajastamine on osa laiemast eesmärgist, mille seab Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ – kujundada elukeskkond, mis on inimsõbralik, ligipääsetav ja jätkusuutlik.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta