Austatud linnapea Urmas Klaas, head tartlased!

Pöördume Teie poole seoses viimastel päevadel meedias kajastust leidnud ja meile südamelähedase teemaga: ROHEringi projekti alade edasine korrashoid. Me esindame Tartu noorte- ja tudengiorganisatsioone, mille liikmeteks on gümnasistid ning ökoloogia, maateaduste, arstiteaduse ja looduskaitse erialade üliõpilased. Meil on isiklik huvi rohealade hea kvaliteedi vastu ning oleme valinud haridustee, mis hõlmab endas ka teaduspõhist linnakeskkondade loomist. Loodame, et noorte vaatepunkt Tartu edasise käekäigu osas on oluline nii Tartu linnavalitsusele kui ka kõigile tartlastele.

Tudengitena veedame Tartu linnas enamuse oma ajast ning isegi vabadel hetkedel ei ole kõigil võimalust linnast välja “vabasse” loodusesse minna. Mitmekesine looduskeskkond Tartus on meie terve vaimu ja füüsise alus. Me kasutame parke ja rohealasid sõpradega kohtumiseks, piknikuteks või õues õppimiseks, käime jooksmas või suusatamas nii terviseradadel kui ka kodurajoonides, teeme loodusvaatlusi hoovidest kalmistuteni.

Kui avalik ruum on loodud vaid masinate, tööstuse ja majanduse jaoks, on sellel otsene kahju inimesele. Tõuseb südame- ja veresoonkonna, kopsu- ja hingamisteede, naha- ja lihashaiguste risk; suureneb kuulmiskahjustuse risk; vaimsed häired võivad vallanduda või ägeneda, unekvaliteet halveneb. Ka evolutsioonilisest vaatepunktist on igal inimesel vaja kasvõi väikest kokkupuudet ebakorrapärase loodusmaastikuga – pidev struktuur ja sümmeetria tehislikus linnaruumis väsitavad inimaju. Oma elukoha ümber linnulaulu ja putukasumina kuulmine ning õitsvate lillede ja küpsevate viljade nägemine ei tohiks olla privileeg, vaid igale inimesele antud võimalus.

Tartu linnal on mitmeid keskkonnaprobleeme: üleujutused, kuumasaared, võõrliikide levik, müra- ja õhureostus. Ühtegi neist ei lahenda madalaks niidetud muruplatsid, küll aga aitavad lahenduste poole liikuda looduslikumad rohealad. Üheks lahenduseks üleujutuste probleemile võiks olla praeguste madala muruga kaetud platside asendamine kõrgema rohurindega aladega, kus taimestiku juured ulatuvad sügavamale. See puhverdaks sagenevate tormide vihmavett ja aitaks vähendada üleujutusi Tartu sageli vee alla mattuvatel tänavatel. Sama taimestik toimib ka kuumuse hajutajana. Lisaks rohurindele näeme vajadust investeerida põõsastesse ja väiksematesse puudesse. Tartu on juba esinduslikult rohelise väljanägemisega, kuid me usume, et eelnevad ideed võiks innustada linna veelgi enam loodusalade jätkusuutlikkust tagama ja teaduspõhisust linnaruumis rakendama.

Vaadates nooremate põlvkondade poole, näeme tudengitena, et linnades on lastel raske loodusega kontakti hoida. Enda läbitud haridusteel õppisime, kui tähtis on loodus ja kuivõrd see on meie igapäevaeluga põimunud. On tõestatud, et parim õppimine toimub, kui õppija mõistab õpitava vajadust, saab katsetada ja teha järeldusi oma kogemuse põhjal. Oleks kurb, kui linnas elavate laste tulevik kaugeneb niivõrd loodusest, et see on käegakatsutav ainult väljasõitudel. Samuti peame teadvustama, et mida me ei tunne, seda ei oska me väärtustada ning looduskaugele vaatlejale võib tundmatu rohelus pargis näida pelgalt halja massina. Hindame ROHEringi loodusradu ja teabetahvleid kohalike liikide ja kasvukohtade tutvustamisel ning loodame, et neid on tulevikus veel rohkem.

Kui kesklinna väiksemad pargid oleksid pisut metsikumad, siis oleks neis meeldivam viibida. Pinkide ümber ei pea kasvama jalgpalliväljaku madal muru, vaid seal võib olla kohalikke puhmaid, põõsaid ja puid, mis kaitsevad nii kuuma päikese kui ka külma tuule eest. Ühtlase muru esteetika eelistamine on möödunud aja stiil, mis on kahjulik nii loodusele endale kui ka inimestele, kes on linnas elamise valinud. Soovitame panustada haljasalade liigirikastamisesse nõnda, et see looks elukohti kohalikele putukatele, pisiimetajatele ja lindudele. See tähendab arvestamist meie kliima ja liikide vastupidavusega. ROHEringi pargid on samm õiges suunas ja me loodame siiralt, et taolisi parke on tulevikus pindalalt ja osakaalult rohkem ning et rohealad on omavahel ühendatud.

Viimasena tahame puudutada loodusalade korrashoiu teemat. Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering on aastast 2021 Jaamamõisa ojaäärset niitu talgukorras vikatitega hooldanud. Lisaks korraldab Bioteaduste Üliõpilaste Selts igaastast keskkonnanädalat, mille käigus korraldatakse mitmeid koristustalguid. Noorte motivatsioon Tartu looduse hoidmiseks ja selle heale käekäigule kaasa aitamiseks on kõrge. Kahjuks on puudu pidev korraldus ja eestvedamine. ROHEringi projekti käigus on aga välja töötatud Tartu talgukorraldus ja loodame, et see laieneb tulevikus, sest kahjuks on sellest teadlikkus noorte seas üsnagi madal. Ühiselt hooldatud alad loovad kogukonnatunnet ning talgulistel tekib emotsionaalne side linnaruumi tükikesega, mille heaolule nad on saanud kaasa aidata. Enda toetatud elurikkuse varakevadine tärkamine või suvine õitsemine paneb talgulisi pühenduma looduskaitsele ja linnaruumi looduse hoidmisele.

Loodame, et meile hingelähedased teemad kõnetavad ka Teid.
 
Allakirjutanud organisatsioonid

• Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering
• Fridays For Future Eesti
• EMÜ Keskkonnakaitse Üliõpilaste Selts
• EGEA-Tartu
• Geoteaduste Üliõpilaste Selts
• Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts
• Bioteaduste Üliõpilaste Selts
• Hugo Treffneri Gümnaasiumi Roheliste ring
• Eesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste Selts
• Tartu Ülikooli Keemiaüliõpilaste Selts

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta