Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustas täna koos regionaalministriga konkursi „Kogukonna pärl“ raames Tartumaal esile tõstetud Katrin ja Aivar Jõgari perekonda Mäksa vallast Veskimäe külast. Konkursile esitati üle Eesti ligi 100 kandidaati, kelle seast tunnustatakse igas maakonnas ühte perekonda.

 

Katrin ja Aivar Jõgari perekond pälvis tunnustuse tänu aktiivsele panustamisele kogukonna ellu ja isetegevusse. Aivar ja Katrin on olnud aktiivsed laulu-mänguseltsi Helin liikmed aastast 2001. Selts tegeleb laulmise ja näitlemisega ning ilma Jõgariteta oleks seltsi elu palju vaesem.

Jõgarite peres on üles kasvanud kaks last ja seltsi tegemistes lööb kaasa ka peretütar Liina. Perekonnapeal Aivaril on ka mitmeid huvitavaid hobisid: "esimene saemuuseum", plaadikogu, vanavara jms. Külarahvas arvab, et ei leidu asja, mida Aivari kogus olemas ei oleks.

Igapäevaselt töötab Aivar bussijuhina, sõidutades peamiselt koolilapsi õppeasutustesse, üritustele jm. Kuid Aivar ei ole mitte ainult transporditeenuse osutaja, ta on väga tähelepanelik, abivalmis, rõõmsameelne ning lapsevanemad võivad olla kindlad, et nende võsukeste eest kantakse hoolt.

Aivarit armastavad ka valla vanurid, sest suvereisile ja teatrisse sõidetakse ikka temaga – Aivariga on lõbus, ta on kannatlik ja hooliv. Pereema Katrin töötab aga Eesti Maaülikoolis õppejõuna. Kuna külarahvas Katrini tööst väga palju ei tea, kutsutakse teda "putukateadlaseks" ning konsulteeritakse alati, kui aiamaalt leitakse mõni huvitav isend.

Varakevadest hilissügiseni tegeleb perekond Jõgar köögivilja kasvatamisega ning aastaringselt peetakse kanu ja kitsi. Suveajal on terve pere hõivatud põllumajandustöödega. Jõgarite köögiviljakiosk ei ole vaid müügikoht, selle juurde kogunevad lähikonna inimesed uudiseid vahetama, Aivari nalju ja Katrini soovitusi kuulama.

Eesti Külaliikumise Kodukant tegevjuht Kaie Toobal ütles, et teist aastat toimuva konkursiga „Kogukonna pärl“ soovivad korraldajad tunnustada kogukonna arengusse vabatahtlikult panustavaid perekondi.

„Eelmisel aastal  kogusime pärlikeesse viisteist säravat pärliperet üle Eesti. Küla väärtuseks on inimesed, kes oma heade mõtete, sihipärase tegutsemise ja oskusega kaasata inimesi kujundavad elu külas elamisväärseks,“ rääkis Toobal. „Kogukonna pärli valimine innustab meid kõiki korraks järele mõtlema, milliste inimeste seas me elame ning milline on olnud meie enda vabatahtlik panus kogukonnaellu.“

Liikumine Kodukant soovib ärgitada inimesi märkama ja riiki väärtustama kodanikuks olemise olulist tunnust - vabatahtlikku tegevust. Seetõttu tunnustatakse konkursi „Kogukonna pärl“ raames just neid peresid, kes on siirast soovist ja vabast tahtest ühiselt panustanud kogukonna arengusse ja õlatunde tugevnemisse.

„Tunnustamist väärivad kõik, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut,“ märkis Toobal. Ta lisas, et Kodukandi strateegia lähtub säästliku arengu põhimõtetest ja terviklikust lähenemisest maaühiskonnale ning küladele.

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on tegemist tänuväärse algatusega tõsta kõikjal Eestis esile perekondi, kes panustavad vabatahtlikult oma kogukonna hoidmisse ja elukeskkonna edendamisse.

„Hea meel on tõdeda, et kogukonna pärlite tunnustamisest on kujunemas traditsioon. Sellega soovime näidata, et kohaliku elu edendamisel sõltub väga palju hoiakutest ja väärtustest. Tunnustame perekondi, kes kannavad endas väärtusi, mis on tugeva kogukonna tekkimise aluseks: need on koostöö, algatusvõime ja töökus,“ lausus Kiisler. „Mul on väga hea meel, et meil leidub tõesti palju toredaid, aktiivseid ja tunnustamist väärivaid peresid – tõelisi kogukonna pärleid.“

Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret üle Eesti – igas maakonnas ühte perekonda, kes jäi ankeetide põhjal sõelale. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast. Konkursi tunnusmeene autor on Rõuge sepp Peeter Reemann, sepise idee on inspireeritud Pärlijõega seotud legendist Võrumaal. Loe lähemalt www.kylaelu.ee.

Kandidaate said esitada kõik inimesed ja organisatsioonid ning tunnustust väärivate kandidaatide sekka sobisid nii noored pered kui eakamad, nii ammu maal elavad kui hiljuti linnast maale kolinud pered. Peamine, et kõigi nende initsiatiiv ja pealehakkamine, head mõtted ja koostöösoov on nakatanud kogukonda ühiselt asju ette võtma ja koosolemisest rõõmu tundma.

Millega tegeleb Eesti Külaliikumine Kodukant?

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena 1996. aastal. Järgmisel aastal, 9. oktoobril 1997 asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 mittetulundusühingut.

Liikumisel Kodukant on 21 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti.

Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.

Kodanikuühiskonna aasta tegijate konkursil nimetas Vabaühenduste liit EMSL mulluse Aasta teo auhinna vääriliseks Liikumise Kodukant korraldatud projekti “Avatud külaväravad”, mis tõi suvel üle 10 000 inimese tutvuma Eesti tegusaimate küladega.

Loe lisaks 2013. aasta konkursil "Kogukonna pärl" tunnustatute kohta!

Loe tasuta trükist "Kogukonna pärlid 2012"

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta