Eesti Maaülikooli taastuvenergia aastakonverentsil osalenud teadlased ja ettevõtjad otsustasid koostada pöördumise majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kus nad selgitavad vajadust oma valdkonna arengut koordineeriva püsiva nõuandva kogu loomiseks. 

12. novembril peeti Eesti Maaülikoolis üheteistkümnendat korda konverentsi „Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine.“ Ettekannete teemad olid mitmekesised: Eesti taastuvenergia potentsiaal, energiasääst büroohoonetes, energeetiliselt sõltumatute väikeasulate kavandamine, viimased biogaasi projektid Eestis jne. Päeva lõppu kavandatud diskussioon asetas rõhu kõige päevakajalisemale, nimelt küsimusele: kuhu areneb Eesti energeetika? 

Üleminek taastuvenergeetikal põhinevasse majandusse on algfaasis. Eesti taastuvenergeetika tegevuskava aastani 2020 alles hakatakse koostama. Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi 2009/28/EÜ nõudel peab Eesti sarnaselt teiste liikmesriikidega jõudma 20% taastuvenergia osakaaluni aastaks 2020. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium paneb veel selle aasta jooksul kokku taastuvenergeetika arengukava juhtkomisjoni, kuhu kuuluvad Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei ning Konkurentsiameti esindajad.  

Kuidas tagada läbipaistvust juba arengukava koostamise algfaasis? 

Maaülikooli kogunenud huvirühmade üheks mureküsimuseks oli arengukava loomise läbipaistvuse ja vahekonsultatsioonide tagamine. Nagu ministeeriumites juba tavaks on saanud, kavandatakse arutelu ja tegevuskava kooskõlastamist teiste ministeeriumidega ning huvirühmadega alles peale esialgse tööversiooni kokkupanemist. Kuid just siin pannakse paika skelett, hilisemad parandused saavad olla vaid kosmeetilised. Säästva Eesti Instituudi programmijuht Tiit Kallaste rõhutas, et avalikkusele suunatud foorumeid on oluline pidada juba enne arengukava esmase tööversiooni valmimist. Keskkonnaministeeriumi strateegia ja investeeringute osakonna nõuniku Aivar Küttimi märkusele, et selleks puuduvad ministeeriumil finantsid, vastas Maaülikooli Taastuvenergia keskuse juhataja Argo Normak, et kui ministeerium on põhimõtteliselt nõus foorume kokku kutsuma, siis saab Maaülikool korraldusliku poolega ise hakkama. Kaasamise praktika uuele tasemele viimise võimalus on siin kindlasti olemas. 

Taastuvenergia nõukogu loomine tagab arengu järjepidevuse 

Taastuvenergeetika aastakonverentsi poliitiline mõõde avaldus veel enam teise põhiküsimuse püstitamise kaudu: miks on ministeeriumi konsultatsioonid ala asjatundjatega vaid hooajalised ning milline on selle mõju järjepidevat arendamist nõudva valdkonna konkurentsivõimele? 

Selles murest lähtuvalt kutsus Argo Normak kohalviibinud teadlaseid ja ettevõtjaid koostama pöördumist Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, milles selgitataks vajadust asutada ministeeriumi juurde püsiv taastuvenergia nõukogu, kuhu hakkaksid kuuluma ülikoolide ja viimasel ajal taastuvenergiaga aktiivselt tegelema asunud ettevõtete ja organisatsioonide esindajad. Nõuandva kogu eesmärgiks oleks kohaliku ekspertteadmise ja  reaalse arendustegevusega seotud kogemuse järjepidev koondamine ja vahendamine strateegiliste otsuste tegijatele. 

Järgnenud diskussiooni käigus märkis Eestimaa Looduse Fondi konsultant Urmo Lehtveer, et lisaks taastuvenergia nõukogule tasuks kaaluda eraldiseisva energiaameti asutamist. Hetkel on Eesti energiapoliitika küllaltki reaktiivne, algatused konsultatsioonideks tulevad ebaproportsionaalselt tihti seoses vajadusega kohanduda uute Euroopa Liidu direktiividega. Energiaameti rolliks oleks järjepideva ning Euroopa Liidu direktiividest sõltumatu proaktiivse energiapoliitika kujundamine ja elluviimine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta