Lahemaal oma teed otsiv rahvuspargi direktor Arne Kaasik alustas siin samal ajal kui kui mina. Mõlemad, mina ja rahvuspark sündisid 1971 aastal. Alustuseks oli ta rahvuspargi metsaülem ja muidu hea mees.
- Marek Vahula lood
- 10. jaanuar 2023
Ta leidiski oma tee siin üles ja rajas Mustojale ka endale suvekodu. Pikk metsane ja liivane tee viis sinna ja lahedaid teid pidi kõndiv rahvuspargi teadur Marek Vahula jõudis sinna mitmeid kordi kohale.
Tee pealt läks iga kord lendu mänsak, ka lahedate metsade lind ja sinasõprus ühe teega sai nii uut hoogu juurde. Arne pikk teekond lahedal maal ei olnudki vaid nii lahe ja sirge kui sealsed teed. Ikka tuli katsumusi ette ja nii vormus pika aja jooksul valmis üks tugev looduskaitsehing.
Mustoja pikk ja sirge tee oli talle ärakäimise paigaks ja seal käis ta end taga otsimas ja leidmas. Mulle kinkis ta laheda maa rahvuspargi ja seal sisseaetud teed ning rõõmuga mõõtsin neid teid tema ja Lahemaa juurde minagi.
Looduskaitsjast lugu pidada ei oska mitte igaüks. Eks seda pani tähele ka see mees ise ja pani mindki nii proovile, kuni minust endast looduskaitsejünger siia ilma sündis.
Kahekesi ja mitmekesi on ikka parem loodust kaitsta. Sõbralik ja tark Arne tegi selle mulle selgeks esimese laheda aastaga kui ühe pika tee alguses käimas olin.
Peale Lahemaa looduskaitsetarkuse kinkis see mees mulle pika laheda tee ja võttis mind ikka ja jälle vahetevahel tuttavas teeotsas oma auto peale. Samalt teelt, kus ikka ja jälle mänsak tee pealt lendu läks. Kahekesi looduskaitsemaastikul kõndima õppisin ma selle mehe kõrval, sest üksi on loodust väga raske kaitsta ja sedasi kaugele ei jõua.
Mustoja, 1991-1995
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
