Palmse kandi mees Hallan Kivisaar ei olnud minust väiksem lugude koguja. Pisut lõkke ääres istumist avas teda alati. Nii läksin seekord giidihooaja lõppu tema juurde tähistama.

Ta kuulis ka minu ülikooliteest, mis mind viis aastat jalgsi Assamallast koju alati tõi.

Ja teelugu, mis ta mulle rääkis, sai järgmine: pimedas sügisõhtus tuli jänes teele ja jäi autotulede keskele jooksma. Jänes jooksis eest ja ei saanud tulede vangist välja.

Hallan pidas aupaklikult masina kinni ja jänes seisatus, aga ei lahkunud teelt. Kui Hallan edasi sõitis, siis jooksis vaene jänes jälle eest ja kui auto pidurdas, siis jäi jälle seisma. Ja nii viis korda, kuni lõpuks Hallan peatudes tuled minutiks kustutas. Ning kui tuled uuesti põlema pani, siis oligi jänes läinud oma teed. Seda oma teed, kus saad rohukõrsi süüa ja kus sind ei kiusa autotuled ega masinamüra.

Kord Assamalla-Kadrina maanteel.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Jaga: