Kaks meest lõid endale maailma. Neist üks oli suur ja suurem ning teine pisem ja kasvav.

Avo Mumm, kelle ma hiljem Mummuks ristisin, tabava hellitusnimega, pidas Kuresöödil talveharjal püügikastiga tihasejahti.

Väiksem mees ehk mina tegi sedasama oma kodus all jõe lähedal ja sealt suur ühine sõprus alguse saigi.

Väike lind tihane, kes suurt sõprust loob, on talvel lisatoidu küsija. Ja küsima tuleb ta seda endale ikka inimestest sõprade käest.

Kui ma esimest korda Mummust kui tihasepüüdjast kuulsin, sai hing talvest sooja ja hakkasin teed tema juurde otsima. Tihasehääl, mis talvelõpus lauluks ümber sünnib, oligi uut sõprust täis ja tihasepüüdjate uus ja ühine saatus algaski.

Väike lind, kes suurt sõprust lõi, on siiamaani üks minu lemmik ja tuletab habemikku ikka ja jälle meelde. Ja see poisike, kes Kuresöödile minna igatseb, ärkab jälle minus ellu.

Habe, mis halliks läinud on ja poisipea, mis nüüd mehetarkust täis on, kohtuvad ikka veel ja tihaselaul kinnitab, et suured sõprused ei vanane ja seda ei tee ka inimesed, kes sellest lugu peavad. 

Kuresöödi, 1980

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta