Valmistada laupäevahommikune omlett munadest, mille kaupmees on teile ukse taha toonud koos taimemürkidest puhtal Võrumaa põllul kasvanud kartulite-porganditega võib esmapilgul näida erilise luksusena. Just niisugust võimalust kasutab nelikümmend Tartu peret, ning seda tänu hakkajale naisele, kes teab, et kui väga tahta ja kaaslasi leida, on võimalik teoks teha iga mõte.

Aasta tagasi asus Võrumaa Rõuge valla Alt-Lauri perenaine Kaja Kesküla uurima, kas ja kuidas oleks võimalik oma talu mahetoodangut müüa. Selleks ajaks oli ta kaks aastat teadlikult hoidunud kasutamast taimekaitsevahendeid ja väetisi, silme ees siht saada mahekasvataja tunnustus.

Tellijate ring sündis ühest tutvuskonnast ning kui algul oli nimekirjas kuus meiliaadressi, siis mõne kuuga on nende hulk kasvanud neljakümneni. Iga aadressi taga on pere, enamasti noor ja lastega, ning seda, et nad hindavad elus naturaalset, võib järeldada toiduringi käikudest Supilinna ja teistesse Tartu puumajarajoonidesse. Esimesi kordi sõitis Kaja seda ringi kahe nädala tagant, nüüd on vahe muutunud kolmenädalaseks.

Suuremad tootjad turustavad oma kaupa ökopoes, Kaja üritab leida ostjaid aga neile, kel nii kindlat turgu pole. Praegu toob talle oma juurvilju, mune, mahla ja moosi kuus talu. „Ma saan teisi kaasata ja omad asjad ära müüa,“ näeb Kaja ühtsuses jõudu. „Hinnas pole arvestatud veel kõike, aga kui kokku saada teatud kogus kaupa, hakkab see end ära tasuma.“ Ka ostjad on nõus kaubaga, mis on kasvatatud säästlikul moel ja inimesele mõeldes.

„Tegelikult ei võta mahedalt kasvatamine ilmvõimatult palju aega ja jõudu. Talunikud peaksid oskama lihtsalt seletada, et nende pakutav on kvaliteetne, puhtalt tehtud ja ohutum”. Elu on Kajale õpetanud, et üheskoos nõu pidades ja teatud mööndusi tehes saab luua endale vajalikud tingimused. Üks ettevõtmine täiendab teist ja see toob ellu tasakaalu.

Jaga: