Seda juttu ei tulnud kaugele metsa otsima minna. See jutt kõndis mulle ise tee peal vastu.

Augustikuisel hommikul tuli mulle mööda kruusateed mäger vastu. Vantsis nagu vana mees, mõtlikult, aeglasel sammul. Alles siis, kui ma oma rännakuga tema kohale jõudsin, keeras tähtis isand tee pealt kõrvale ja kadus rukkipõldu. Kui ma oma teekonnal temast kaugemale jõudsin, puges mägraisand jälle rukkiviljast välja ja jätkas oma teed.

See oli uus teadmine, mille kinkis mulle mägraisand. Et ka mägrad armastavad inimese kombel mööda külateed vantsida. Seda ma enne ei teadnud, kuid nüüd räägin seda tarkust teilegi edasi ja ei jäta seda lugu iseendaga kaasas kandmiseks.

Süvahavva 2006


 

Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!