Milline on Emajõe seisund? Kas linnavalitsuses sorditakse jäätmeid? Kui palju on Tartus hulkuvaid kasse? Mida toob Tartule aasta 2019? Need on vaid mõned küsimused, mida Bioneer esitas Tartu linnapeale. Võta aega ja loe, mida Urmas Klaas vastas. Hea lugeja, kas oled nõus või vaidled vastu?  

Kas Teie meelest on Tartu roheline linn? 

Tartu on roheline linn – nii looduskeskkonna kui ka mõtteviisi osas. Tartus on Emajõgi, Toomemägi, palju parke, haljaslasid ja alleesid. Tartlased hindavad ja hoiavad seda kõike väga. Seda võis hiljaaegu näha tselluloositehase teemast, kui linnakeskkonna ja Emajõe puhtuse teema läks suurele osale tartlastest väga korda.

Kindlasti on oluline ka parkide ja haljasalade eest hoolitseda, et need oleksid senisest rohkem mõnusad ajaveetmiskohad. Oleme viimastel aastatel väga palju panustanud Emajõe kaldapealsetesse, et tuua inimesed rohkem jõe äärde. Tänavune suvi näitas eriti hästi, kuidas inimesed armastavad jõe ääres aega veeta.

Milline Tartu keskkonnateema Teile endale kõige südamelähedasem on? 

Välisõhu teema ja Emajõe vee kvaliteet. Need on nn baasväärtused, millele tuginevad teised elukvaliteedi näitajad.

Prügikastid Tartus. Pildistas Juhan Voolaid.
Prügikastid Tartus. Pildistas Juhan Voolaid.

Kuidas hindate Tartu jäätmeveo olukorda? 

Jäätmekäitlus toimib Tartu linnas hästi – toimib korraldatud jäätmevedu, töötavad jäätmejaamad, kogutakse eriliigilisi jäätmeid.

Korraldasime hiljaaegu selles osas ka väikese veebiküsitluse ja seal andsid elanikud positiivset tagasidet. Küsimusele „Kas olete olmejäätmete veoteenusega üldiselt rahul?“ vastas 81 protsenti vastanutest, et nad on täiesti rahul või pigem rahul. Jäätmete liigiti kogumine ja materjaliringlusse suunamine on teemad, kus tahame paremaid tulemusi saavutada.

Kas Teie ise sordite jäätmeid? 

Koduaias tuleb palju selliseid jääke, millest on hea teha komposti.

Kas Tartu linnavalitsus sordib jäätmeid? Kas linnavalitsus rakendab rohelise kontori põhimõtteid? 

Linnavalitsuses kogutakse liigiti eeskätt paberit ja kartongi, erikäitlusesse suunatakse ohtlikud jäätmed. Kontori  keskkonnakoormuse vähendamise eesmärgil oleme palju tähelepanu pööranud paberivabale asjaajamisele – kirjavahetus peetakse valdavalt elektroonilises vormis, arhiveerimine toimub digitaalselt. Palju tähelepanu pööratakse  ka tervislikule töökeskkonnale ja energiasäästule. Seega võib öelda, et linn rakendab paljusid rohelise kontori põhimõtteid.

Tartu loodusmaja. Foto: tartuloodusmaja.ee
Tartu loodusmaja. Foto: tartuloodusmaja.ee

Kuidas on Tartu linnas lood keskkonnaharidusega? 

Keskkonnaharidusega on Tartus head lood. Peame õpilaste keskkonnateadlikkuse tõstmist oluliseks. Tartu koolides on viimase viie aasta jooksul tehtud  suurel hulgal keskkonna- ja kliimaalaseid projekte ning korraldatud muid õppevorme. Keskkonnaalaste probleemide teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse koolides avastusõpet, õppekäike ja välipraktikaid. Keskkonnatemaatikaga tehakse algust juba lasteaias.

Keskkond ja jätkusuutlik areng on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava läbiv teema, mis hõlmab ka kliimamuutuste temaatikat. Lisaks on mitmete koolide õpilastel võimalus valida temaatilisi valikkursuseid.

Riiklikul tasandil on Tartu haridusasutustele üheks olulisemaks projektipartneriks ja rahastajaks Keskkonnainvesteeringute Keskus. Igal aastal viiakse koostöös läbi projekte pea igas Tartu koolis.

Linna tasandil toimuvad õppekava toetavate projektide konkursid nii lasteaedadele kui ka koolidele ning hangitakse tsentraalselt aktiivõppeprogramme koolidele. Siinjuures on tähelepanu vääriv, et kõige populaarsemad õpilaste hulgas on just loodusõppe aktiivprogrammid, mida pakutakse Tartu Keskkonnahariduse Keskuse poolt ja koostöös Tartu Ülikooliga.

Aastaid toimuvad Tartu koolide keskkonnalaagrid, välipraktikad ja õppekäigud, mida  korraldatakse pea kõikides koolides. Mõned Tartu koolid osalevad aktiivselt ka rahvusvahelistes keskkonnaalastes projektides.

Kuidas on lood Tartu joogiveega? 

Tartu linnas kasutatakse  joogiks põhjavett,  joogivesi on kvaliteetne, vastab normidele  ja kindlasti soovitan juua kraanivett.  Samas tuleb märkida, et endise Tähtvere valla haldusterritooriumil, mis on nüüd linna osa (näiteks Tiksojal), esineb veel majapidamisi, kus kraanist tulev joogivesi ei vasta nõuetele.

Kas soovitate Tartu linnas juua kraanivett? Kas Te ise joote kraanivett või pudelivett?

Mina joon ka ise hea meelega kraanivett, samuti on näiteks Tartu söögikohtades tavapärane pakkuda inimestele joogiks kraanivett. Hommikuti võtan autosse kaasa korduvkasutatava joogipudeli, mis on täidetud kraaniveega.

Kuidas on lood Tartu õhuga? Mida teha, et Tartu õhk oleks puhtam? 

Tartu õhukvaliteeti hinnatakse riikliku seirejaama andmete alusel ja üldiselt piirväärtuste ületamist ette ei tule.  Kuid Tartus esineb ka päevi, kui õhukvaliteet on kehvem  – kui on näiteks ilmastikuolud, mis ei lase saastel hajuda. Saasteainete hajumist takistab ka Tartu asumine Emajõe ürgorus. Tartus tulevad saasteained põhiliselt transpordist, kohtkütmisest ja vähemal määral tootmisettevõtetest.

Kuna Tartus on hulgaliselt puitasumeid, siis on siin ka ahiküte üsna levinud. Kütmise osas on ühteviisi oluline nii see, millega köetakse, kui see, kuidas köetakse. Oluline on, et ahjus ei põletataks märga puitu või lausa jäätmeid.  Selles osas peaks linlasi rohkem harima.

Transpordisaaste vähendamiseks  pöörab linn tähelepanu ühistranspordi eelisarendamisele (2019. aasta juulist sõidavad Tartus gaasibussid), jalgrattateede rajamisele, teedevõrgustiku korrastamisele.  On oluline, et igaüks meist teeks keskkonnasõbralikke ja -säästlikke valikuid. Plaanis on kaugküttepiirkondade laiendamine.

Ühistransport Tartus. Foto: Tartu.ee
Ühistransport Tartus. Foto: Tartu.ee

Kuidas hindate Tartu ühistransporti? Kas Tartus saab hakkama ilma autota? Millised on olulisemad plaanid seoses ühistranspordiga? 

Tartu ühistranspordi korraldamises on meil just ees suuremad muudatused. 1. juulist 2019. aastast tuleb riigihanke tulemusel linnaliinidele uus transpordiettevõte AS GoBus, kes toob liinidele kõik uued ja madalapõhjalised gaasibussid.  Samuti uurime võimalusi kasutada linnaliinibussides biometaani.

Lisaks oleme tegemas ka väga suurt muudatust liinivõrgu osas, et muuta bussiga liikumine kiiremaks ning meelitada bussiga sõitma ka paljud senised autojuhid. See on väga keeruline ülesanne tuua inimesed autost bussidesse, aga senise aeglase liinivõrguga seda kindlasti ei saavuta, seetõttu on meie eesmärk pakkuda kiiret ja tihedate intervallidega ühistransporti.

Ühe europrojekti toel katsetame ka elektribussi, mis sellest sügisest kurseerib raudteejaama ja bussijaama vahel ning veab reisijaid ka Tartu lennujaama ja tagasi.

Kas Te ise kasutate igapäevaselt autot? 

Mina kasutan tööülesannete tõttu igapäevaselt päris palju autot, aga igal võimalikul juhul sõidan jalgrattaga ja käin jala.

Kui mõni MTÜ või SA tuleb heale ideele, kuidas parandada Tartu keskkonnaseisundit või harida inimesi, siis kas neil on mõtet toetuse osas pöörduda ka Tartu linna poole? Kas Tartu linn toetab keskkonnategevusi?

Tartus on olemas eraldi toetus keskkonnaalastele väikeprojektidele. Toetuse suurus on kuni 2000 eurot ja selle toetuse abil on ellu viidud erinevaid tegevusi: vanadest jõulukuuskedest tuleskulptuuride valmistamine, keskkonnateemaliste õpilaskonverentside korraldamine, korraldatud on loodusõhtuid jms.

Tartu teeb koostööd erinevate mittetulundusühingutega taaskasutuskeskuste käigushoidmisel, toetatud on linnaosaseltside ettevõtmisi näiteks sügiseste puulehtede kogumisel.

Oleme avatud kõigile headele mõtetele.

SmartEnCity esimene valmiv maja Tartus. Pildistas Silver Siilak.
SmartEnCity esimene valmiv maja Tartus. Pildistas Silver Siilak.

Kuidas edeneb Tartus kortermajade renoveerimine ja energiatõhusaks muutmine?

Projekti SmartEnCity edeneb jõudsalt. Hetkel on renoveerimine käsil 12 majas, mitmed neist lõpetavad ehitustööd juba selle aasta lõpus. Kokku on kavas liginullenergiahooneks renoveerida 21 korterelamut. See on unikaalne projekt, sest lisaks majade energiasäästlikuks muutmisele on siin väga oluline ka koostöö ühistutega. Sellest projektist saadavat unikaalset kogemust soovime kindlasti jagada ka teiste Eesti ja Euroopa linnadega.  Seetõttu loodi ka septembri keskel Tartus esimene tarkade linnade võrgustik, et energiasäästu ja targa linna põhimõtete rakendamiseks teha koostööd ja kogemusi vahetada.

Kuidas on lood Tartu rohealadega? 

Tartus on piisavalt erineva ilme, funktsioonide ja korrastusastmega rohealasid ning linn tegeleb nendega süstemaatiliselt.

Kas Tartu linnas kasutatakse parkides ja laste mänguväljakutel mürgiseid taimekaitsevahendeid? 

Mürgiste taimekaitsevahendite kasutamine parkides ja mänguväljakutel ei ole Tartus lubatud.

Kuidas suhtute muruniitmisse ja lehtede riisumisse? Kas sügisel soovitate puulehed kokku korjata või need hoopis muruniidukiga purustada ja maapinnale jätta? 

Tartu linn on juba mitmeid aastaid kasutanud lehtede purustamise metoodikat ja seda üha laiemalt, igal pool seda aga teha ei ole võimalik, näiteks teeäärtes, nõlvadel, paksu ja niiske lehekihi korral.

Bioneeri lugejad on mitu korda toimetusele kirjutanud, et on mures Tartu vähenevate rohealade pärast. Paljude tartlaste meelest ehitatakse linna liiga usinasti täis. Kuidas Te suhtute Tartu kinnisvara arendustesse?

Linn peab arenema ja kindlasti tuleb leida mõistlik tasakaal roheluse ning hoonestuse vahel. Me ei poolda ja ei planeeri kindlasti linna parkide täisehitamist, kuid samas soovime tuua kesklinna rohkem elu ja inimesi, et linn ei valguks äärealadele laiali.

Kesklinna pargid on tihti tühjad ja pimedad, ka neid tuleb mõistlikul viisil korrastada ja mõelda, kuidas inimesed seal end hästi tunneksid. Avaliku ruumi mitmekülgne väärindamine on üldplaneeringus kokkulepitud arengusuund.

Emajõgi ja tselluloositehase vastane inimkett. Pildistas Viljo Allik.
Emajõgi ja tselluloositehase vastane inimkett. Pildistas Viljo Allik.

Milline on Emajõe olukord? 

Emajõe seisund on hinnatud kesiseks, kuid aastaks 2027. on seatud eesmärk saavutada Emajõe hea seisund.

Emajõe puhul võib rääkida mitmetest edusammudest  – linna kanalisatsioonivõrku ja puhastit on pidevalt arendatud ning selle tulemusena on puhastist Emajõkke juhitud saasteainete sisaldus pidevalt ja märgatavalt vähenenud. Emajõe-äärsete supluskohtade seisund on olnud üldiselt hea või väga hea.

Emajõe-äärsete supluskohtade veekvaliteet on üldiselt väga hea. Muret tekitavad ohtlike ainete sisaldused – 2016. aasta uuringu kohaselt leiti Emajõest pestitsiide ja ravimijääke. Oluline on erinevate veekaitsemeetmete rakendamine – ühiskanalisatsiooni arendamine, haju-ja punktkoormuse vähendamine, elanikkonna teavitamine, uuringud jms.

Paradoksaalsel kombel võib olla isegi tänulik tselluloositehase rajamise plaaniga seotud avalikule diskussioonile, sest selle tõttu kasvas tartlaste hulgas märgatavalt teadlikkus Emajõe vee seisundi kohta ja ehk osatakse seda seetõttu ka rohkem hinnata.

Milliseid keskkonnaga seotud toetuseid Tartu linn pakub?

Pakume jäätmemajade rajamise või süvakogumismahutite paigaldamise toetust vähemalt 10 korteriga ühistutele. Toetuse suurus on kuni 4000 eurot.

Lisaks on meil väikeprojektide toetus – Väikeprojektide rahastamist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Rahastamisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste esitatud taotlusi. Rahastamise eesmärk on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätme-, vee-, õhu-, pinnase- või keskkonnateadlikkust. Kuni 2000 euroga toetatakse projekte, mis käsitlevad jäätme-, vee-, õhu-, pinnase- või keskkonnateadlikkust.

Pakume ka toetust puurkaevu sulgemiseks, selle eesmärk on põhjavee kaitse tagamine. Vähemalt 10 korteriga ühistud saavad taotleda toetust rattaparkla või rattamaja rajamiseks, toetuse suurus on kuni 3000 eurot.

Lisaks saavad alates 2003. aastast korteriühistud taotleda toetust elamute ümbruse korrastamiseks. Toetust saab taotleda järgmiseks eelarveaastaksorteriühistud taotleda toetust korteriümbruse korrastamiseks, sealhulgas parklate korrastamiseks, asfalteerimiseks.

Kas on oodata arenguid valgusreostuse osas? Annelinna ööd mööduvad ikka kumavas valguses.

Valgusreostuse osas on ikkagi kõige olulisem vanade naatriumvalgustite väljavahetamine, mida me ka igal aastal järjepanu teeme.

Eelmisel aastal vahetasime  näiteks välja ligi 1000 valgustit. Esitasime just Keskkonnainvesteeringute Keskusele taotluse toetuse saamiseks, et rekonstrueerida oluline osa Annelinna tänavavalgustusest. Need tööd peaksid kava kohaselt algama järgmise aasta teises pooles. Selle tulemusena väheneb oluliselt elektrienergia tarve tänavavalgustuses ja koos sellega ka keskkonnareostus.

Mis puudutab Annelinna, siis seal on üheks suureks valgusreostuse tekitajaks Grüne Fee kasvuhooned.

Kass Tartus Orava tänaval. Pildistas Lilian Lukka.
Kass Tartus Orava tänaval. Pildistas Lilian Lukka.

Kui suur probleem on Tartus hulkuvate loomadega? 

Tartu loomade varjupaik teenindab praktiliselt kogu Lõuna-Eestit.

Loomade varjupaika on sel aastal sattunud keskmiselt 8 koera ja 18 kassi kuus. Lemmikloomi on tartlastel üpris palju – registreeritud on üle 4000 koera ja üle 3000 kassi.

Kas Tartu loomaomanikud tohivad oma kasse ja koeri omapäi õue lasta?  

Loomaomanikud ei tohiks loomi omapäi väljapoole oma kinnistut lasta. Ka Tartu linna koerte ja kasside pidamise eeskiri ütleb, et omanikul on kohustus tagada avalikus kohas järelevalve oma koera või kassi üle.

Mis saab hulkuvatest loomadest?

Hulkuvad loomad püütakse kinni ja viiakse loomade varjupaika, kus neid hoitakse ja vajadusel ka ravitakse ning samas hakatakse kohe omanikku otsima. Kui loom on nõuetekohaselt kiibistatud, on see lihtne, kui pole, võib aega võtta. Oluline on, et kõik inimesed vaataksid hoolega oma lemmikute järele, kiibistaksid ja registreeriksid nad kindlasti, siis leitakse omanik kiiresti üles.

Anne kergliikluskaar. Pildistas Erge Jõgela.
Anne kergliikluskaar. Pildistas Erge Jõgela.

Millised on Tartu linna plaanid 2019. aastaks? 

Kõige suurem muudatus on kindlasti bussivõrguga seotud – liinidele tulevad kõik uued gaasibussid, mis hakkavad sõitma uue liinivõrgu alusel. Lisaks on linnal plaan käima panna rattaringluse süsteem, mis koosneb 750 jalgrattast, neist 510 on elektriratast. Loodame nende uuendustega vähendada autodega sõitmist linnas ja linnaõhku paremaks saada.

Lõpule hakkab jõudma ka SmartEnCity projekt, suurem osa hooneid peaks saama tuleval aastal energiatõhusaks renoveeritud. Sama projekti raames paigaldame juba sel sügisel kesklinna viis elektriautode kiirlaadijat, mille eesmärk on soodustada elektriautode kasutamist Tartus. Nõudlus linna südames elektriauto laadimise järele on aasta-aastalt kasvanud ning uued laadijad aitavad täita olulise tühimiku kiirlaadijate võrgustikus. Pikas perspektiivis loodame selliste sammudega vähendada õhusaastet ja liiklusmüra ning muuta linnakeskkonda inimsõbralikumaks.

Selleks et meie edusamme monitoorida, paigaldame kuus multifunktsionaalset keskkonna mõõtejaama, mis mõõdavad lisaks õhutemperatuurile ja õhurõhule ka süsinikdioksiidi- ja  peenosakeste kogust välisõhus ning keskkonnamüra.

2019. aastal on plaanitud alustada pikaajalise Tartu energiamajanduse kava koostamist. Eelnõu on lähemal ajal liikumas volikogu poole.  Samuti on koostamisel Tartu linna jalgrattakasutuse strateegia, mis peaks valmima 2019. aastal ja mille alusel hakkame arendama jalgrattakasutust Tartus.  Eesmärgiks on siingi tuua inimesi autodest välja kasutama jalgratast igapäevase liiklusvahendina.

Jagage palun nõu, mida peaksid linlased tegema, et Tartu oleks rohelisem linn?

Üksikisiku tasemel aitab vähesest: kui me hoiame oma linna, ei lõhu, ei lagasta, ei viska prügi maha, hoiame Emajõge. Või valime auto asemel mõne keskkonnasõbralikuma liikumisviisi, näiteks jalgratta või ühistranspordi.

Jaga: