Kuigi enamik eestimaalasi peab sugulisel teel levivate haiguste testimist oluliseks ja vastutustundlikuks käitumiseks, näitavad värsked SYNLABi tellimusel Norstati poolt läbi viidud uuringu andmed, et pooled ei ole end elu jooksul kordagi testinud. Eriti puudutab see mehi ja vanemaealisi, kelle seas on nii testimise kui ka naiste- või meestearsti juures käimise harjumused märgatavalt harvemad.

Uuringust selgus, et kuigi ligi 82% vastanutest peab sugulisel teel levivate haiguste testimist väga või pigem oluliseks, pole enam kui pool (51%) uuringus osalenutest kunagi suguhaiguste testi teinud. Meeste seas on see osakaal veelgi kõrgem – koguni 58% meestest tunnistab, et pole end kordagi testinud. Eelkõige on suguhaiguste testi teinud naised (54%) ja nooremad vastajad vastajad vanuses 26-35 (55%).

SYNLAB Eesti molekulaardiagnostika vastutav laborispetsialist Andrio Lahesaare tõi välja, et uuring näitab selget seost regulaarse arsti juures käimise ja testimisvalmiduse vahel. Üle poole vastanutest külastab naiste- või meestearsti vähemalt kord kolme aasta jooksul, kuid sooline erinevus on märkimisväärne. Kui 54% naistest käib naistearsti juures vähemalt kord aastas, siis meestest teeb seda vaid 11%. Kõige aktiivsemalt käivad uuringu andmetel arsti juures 26–35-aastased.

“Naised käivad regulaarselt naistearsti juures kontrollis ning tihti testitakse siis ka suguhaiguste osas. Meestel paraku ei ole kinnistunud harjumust regulaarselt meestearsti külastada ning sinna jõutakse siis, kui mingi tervisemure juba kimbutab,” tõdes Lahesaare.

„Mul pole ju sümptomeid!“

Kõige sagedasem põhjus, miks inimesed suguhaiguste testi ei tee, on sümptomite puudumine. Selle tõi välja ligi kolmandik (31%) vastanutest. Lisaks toodi välja, et testi ei ole tehtud, sest pole olnud kaitsmata vahekorda (21%) või ollakse püsisuhtes (26%).

Lahesaare toonitas, et just sümptomite puudumine on üks ohtlikumaid müüte.

„Paljud suguhaigused, näiteks klamüdioos ja mükoplasmoos, võivad kulgeda pikka aega ilma igasuguste vaevusteta. See ei tähenda aga, et haigus organismi ei kahjustaks,“ selgitas ta.

Kui vanemas vanuserühmas ja meeste seas toodi mittetestimise põhjusena välja sümptomite puudumist, siis noorte seas kerkib aga rohkem esile teadmatus.18–25-aastastest 11% ütleb, et ei ole testinud, sest ei tea, kuhu pöörduda.

“See on murettekitav ning näitab, et noorte teadmised seksuaaltervisest võiksid olla paremad. Haiguste ennetuse oluliseks osaks on ka teadmised suguhaiguste testimisest ning ka koolihariduses võiks sellele rohkem tähelepanu pöörata,” märkis Lahesaare.

Testimine on lihtsam, kui arvatakse

Lahesaare sõnul on suguhaiguste testimisega seotud hirmud sageli põhjendamatud.

„Täna on võimalik end testida anonüümselt ja ka kodus võetud proovimaterjali alusel – meestel esimesest hommikusest uriinist, naistel tupekaapest. Testimine on lihtne ning selleks ei pea tingimata isegi arsti külastama. Seega proovivõtu kartuse tõttu pole põhjust testimist vältida,” kirjeldas ta analüüsi protsessi.

Laborispetsialisti sõnul peaks tegelik hirm olema mitte testi tegemise, vaid avastamata ja ravimata haiguse ees. Klamüdioos ja mükoplasmoos võivad ravimata jätmisel põhjustada viljatust nii meestel kui ka naistel. Naistel võivad tagajärjeks olla ka kroonilised põletikud ja raseduse katkemise oht, meestel aga kogu suguelundkonna talitlushäired.

Lisaks juhib Lahesaare tähelepanu sellele, et suguhaiguse läbipõdemine ei anna immuunsust – samasse haigusesse võib elu jooksul nakatuda korduvalt. Ka juba olemasolev nakkus muudab organismi vastuvõtlikumaks teistele haigustele.

Millal tuleks end testida?

Lahesaare soovitus on teha suguhaiguste test keskmiselt kaks nädalat pärast võimalikku nakatumist või kohe esimeste sümptomite ilmnemisel. Kuna osadel haigustel on peiteperiood, võib olla vajalik ka kordustest. Testimine on soovitatav pärast igat kaitsmata vahekorda uue partneriga – ka siis, kui sümptomeid ei esine.

„Suguhaiguste testimine ei ole kahtlustamise märk, vaid vastutustundlik käitumine. Tänapäeval on testimine lihtne, kättesaadav ja anonüümne – küsimus on vaid otsuses oma tervise eest hoolt kanda,” tõdes Lahesaare.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta