Erinevad andmeallikad näitavad, et neljandas kvartalis oli olukord tööturul endiselt suhteliselt hea. Hõivatute arv püsis erakordselt kõrgel tasemel. Töötajate arv ei ole Eestis kunagi nii suur olnud kui eelmise aasta teisel poolel. Uusi inimesi värvati tervishoius, IT-s, töötlevas tööstuses ja jaekaubanduses. Olulise osa hõive kasvust moodustavad Ukraina sõjapõgenikud. 9000 põgenikku on praeguseks töö leidnud ja 6000 otsib veel rakendust.

Majanduse jahtumine jõuab tööturule viitajaga. Käärid tööjõu nõudluse ja pakkumise vahel on vähenenud. Nõudlus uute töötajate järele on kahanenud. Suurem töötute arv on samal ajal kasvatanud tööjõu pakkumist. See on muutnud värbajate elu veidi lihtsamaks.

Töötukassa vakantside arv oli jaanuaris aastatagusest oluliselt väiksem. Tööstus- ja ehitusettevõtted plaanivad Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi töötajate arvu lähikuudel alandada. Teenindusettevõtted ootavad endiselt hõive kasvu.

Tööpuudus on tõusuteel. Veebruari keskel oli registreeritud töötuid 10 000 inimese võrra rohkem kui aasta tagasi. Tööpuuduse tõus jääb Swedbanki hinnangul sel aastal mõõdukaks. Koondatakse peamiselt tööstussektoris. Tööstuses on eriti keeruline puidu- ja mööblitööstusel, millele avaldab mõju Skandinaavia turu madalseis. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb tööpuudus tänavu umbes 1,5 protsendipunkti võrra ja jõuab üle 7 protsendi. Töötus oli viimati sellisel tasemel 2014. aastal.

Tööpuuduse tõus ei ole palgakasvu survet seni leevendanud. 55 000 registreeritud töötust hoolimata kimbutab tööandjaid töökäte puudus. Statistikaameti hinnangul oli kolmandas kvartalis üle 13 000 täitmata ametikoha. Swedbanki eraklientide palgakasv on endiselt väga kiire. Swedbank prognoosib selleks aastaks 8,5-protsendilist brutopalga kasvu.