Valitsus kinnitas 2011. aasta kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad

25. novembril kiitis Vabariigi Valitsus heaks kutselise kalapüügiõiguse tasumäärad 2011. aastaks Läänemerel ning sise- ja piiriveekogudel.

2011. aastaks kehtestatavate tasude arvestamisel on aluseks võetud 2009. aasta ametlik püügistatistika ja keskmised kala esmakokkuostuhinnad. Rannikumere piirkonnas püügivahendite püügiõiguse tasud valdavalt tõusevad, sest 2009. aasta ametliku püügistatistika järgi on saagid enamiku püügivahenditega suurenenud.

Samas kehtestatakse mitmete püügivahendite puhul väikseim püügiõiguse tasu (15,6 krooni ehk 0,95 eurot), millega püütud kalakoguse harilik väärtus jäi 2009. aastal lubatud maksimaalsest 4% piirmäärast väiksemaks.

Kaugpüügis ja Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel püütava kala (kilu, räim, tursk) tasumäärad jäävad 2010. a tasemele. Kilu ja räime tasumäär järgmisel aastal on 50 krooni (3,19 eurot) ja tursal 500 kr (31,95 eurot).

Kuigi võrreldes teiste maakondadega on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutatavate püügivahendite hinnaks määratud 3,5% eelneva aasta tuludest, suureneb 2010. aastaga võrreldes enamiku püügivahendite eest kehtestatud püügiõiguse tasu. Samas alaneb seal kaldapiirkonna nakkevõrgu ja juhtaiata mõrra kasutamise tasumäär. 2011. aastal jääb mutniku püügiõiguse tasu samaks selle aasta tasumääraga (28 000 krooni ehk 1 789,52 eurot).

Võrtsjärves ja teistes siseveekogudes, kus taasasustatakse angerjaid, arvestatakse püügiõiguse tasu määramisel selle liigi taastootmiseks riigi poolt tehtud kulutusi.

Järgmisel aastal suurenevad püügiõiguse tasud kutselisel kalapüügil tervikuna ligikaudu 0,8 miljoni krooni ehk ligi 51 000 euro võrra. Tasude suurenemine on tingitud 2009. aasta suurematest saakidest ja angerjapüügil kasutatavate püügivahendite hinna tõusust.

Tasumäärade kehtestamisel on eeldatav kutselise kalapüügiõiguse tasudest laekuv tulu riigieelarvesse 2011. aastal kokku ligikaudu 17 miljonit krooni. Kaluri kalapüügiloa alusel Läänemere ja sisevete kalapüügist järgmise aasta püügiõiguse tasudena laekub eeldatavalt kokku ligikaudu 6,2 miljonit krooni ehk 395 tuhat eurot eeldusel, et kõik püügivõimalused välja ostetakse.

Allikas: Keskkonnaministeerium