Tänapäeval on elutempo muutumas järjest kiiremaks ja liigagi lihtne on haarata toiduletilt kaasa mõni valmistoit. Toiduharjumuste ja elustiili muutuseid paljastavad ka rahva suurenenud kehamassiindeks (BMI) ja allergiliste haiguste osakaalu suurenemine.

Olgem ausad, suurema osa elanikkonna arvates tuleks tervise paremaks muutmise nimel süüa rohkem puu- ja köögivilju, eelistada kodumaist ning säilitusainetevaba toodangut ning võimaldada endale tervislik hommikusöök. Oluliselt vähem inimesi oleks sama eesmärgi nimel nõus loobuma valmistoidust. Seekord Bioneer uuribki, mida me valmistoidust saame ja mida ei saa.

  • Valmistoit on juba korra kuumutatud. See tähendab, et suur hulk toidu loomulikke vitamiine on hävinenud. Kui seda sama toitu kodus uuesti soojendada, siis lahkuvad viimasedki vitamiinid. Siinkohal ei ole väga vahet, kas kuumutate uuesti purgitoitu või roogasid valmistoiduletist.

  • Valmistoidud on enamasti soolasemad kui kodutoidud. Neerude roll kehas on puhastada verd kahjulikest jääkainetest ning kõrvaldavad liigsed mineraalained ja soolad kehast uriini kaudu. Kui soola tarvitatakse liiga palju, siis on neerudel pidevalt ülemäära palju tööd ja nad võivad haigestuda. Liigse naatriumiga koos võib kehast väljuda ka osa vajalikust kaltsiumist, mis on oluline eeldus tugevatele luudele. Päevas võiks soola tarvitada maksimaalselt ühe teelusikatäie (4-5 grammi). Juba 100-grammine krõpsupakk annab pool teelusikatäit. Tasub meeles pidada, et soola leidub peaaegu igas toidus.

  • Et valmistoidud meeldivalt lõhnaksid, lisatakse neile suures koguses rasva. Olete valmistoitu ostes kindlasti kogenud, et roog maitses palju kehvemini, kui selle lõhna ja välimuse järgi eeldada oleks võinud.  Toidu õlis praadimine muudab niigi rasvase valmistoidu veelgi rasvasemaks.

  • Rasv ei ole alati silmaga nähtav. Mõnikord lisatakse toidule hüdrogeenitud taimset rasva. Sellist nimetust võib leida näiteks kohukeste, poetaignate ja paljude küpsetiste pakenditelt. See tähendab, et tootes on kasutatud taimeõli, mis on muudetud tahkeks, et anda tootele vajalik konsistents. Taimeõli tahkestamise protsessi käigus tekivad toidu sisse kahjulikud transrasvhapped. Viimaseid leidub ka paljudes margariinides. Transrasvhapped ongi põhjus, miks lastele soovitatakse margariini asemel anda taluvõid. Kuna EL ja Eesti seadusandlus ei kohusta tootjaid transrasvhapete hulka koostises mainima, tasub toiduvalikul lähtuda sellest, et koostises on mainitud „hüdrogeenitud rasva” või „taimerasva”.

  • Et valmistoidud paremini maitseksid, lisatakse neile ka maitsetugevdajat. Maitsetugevdajad annavad toidule tavaliselt intensiivse ja meeldivalt soolase maitse. Enamasti ei tea tarbijad seda, et glutamaadid on närvilisust ja ärrituvust suurendavad psühhoaktiivsed ained. Maitsetugevdajad omavad eriti suurt mõju lastele. Maitsetugevdajaid leidub enamikus soolastes valmistoitudes, maitseainete segudes, puljongikuubikutes (need peaaegu, et koosnevadki maitsetugevdajaist), paki- ja purgisuppides, kartulikrõpsudes, ning tihti  igasugustes töödeldud liha ja kulinaariatoodetes. Tegelikult leidub neid peaaegu igas soolases ning eeltöödeldud toidus.

  • Kauem säilivatele purgi- ja pakiroogadele lisatakse ka säilitusaineid. Säilitusaineid on väga palju ja nende omadustega tutvumiseks peaks võtma eraldi aega. Paljude säilitusainete toimed on teadmata või alles äsja avastatud.

  • Kuumleti toidud säilivad kaks tundi. Samas ei saa te kunagi lõpuni kindel olla, kui kaua teie poolt ostetud soe toit tegelikult on letil seisnud. Kuumleti toodete maitse ja koostis vähenevad iga letil oldud hetkega. Paremal juhul võid saada kasinama toitainesisaldusega roa, halvemal juhul aga kõvaks tõmbunud ja väärtuseta pala.

Mida me ise ära teha saame:

  • Kõige tervislikum on kodus ise süüa teha ning maitsestamiseks kasutada pipart, soola ning looduslikke ürte, milledest paljudel on hoopis tervislik toime. Kodus süüa tehes saab vältida ka säilitusaineid ja transrasvhappeid. Kodutoit on vitamiinirikkam. Te küll kulutate söögi valmistamisele aega, aga samas säilitate tervist. Mõningane ajakulu on parema tervise nimel otstarbekas. Võimalusel tasub kodutoidu valmistamisel eelistada mahedaid koostisosasid.

  • Võimalusel uurige toidu koostist. Koostises on toiduained üldjuhul kirjas kas osamassi või osamahu alanevas järjekorras. Ka valmistoiduletist süüa ostes saate küsida koostist. Edumeelsemate poodide kondiitrilettide ja valmitoidulettide juures on toodete tutvustused koos koostistega leti kõrvale kenasti välja pandud.

  • Eelistage toite, mis ei sisalda maitsetugevdajaid. Eriti oluline on see kergesti ärrituvate inimeste või üliaktiivsete laste puhul. 

  • Osaliselt aitavad hüdrogeenitud rasvadest pärinevate vabade radikaalide vastu võidelda vitamiinid. Ennekõike tasub panustada E-vitamiinile, provitamiin A-le ehk beetakaroteenile (leidub näiteks porgandis, tomatis, paprikas ja muudes oraanžikates aedviljades) ja C vitamiinile. Kasulik on rasvaste toitude kõrvale juua näiteks porgandi-, tomati- või segumahla. Kõrbenud rasva kõrvale vitamiinide söömine on vaid lühiajalist kaitset pakkuv lahendus. Targem on võimalikke probleeme ennetada ja ebatervislikku toitu lihtsalt vähem süüa. 

  • Mürke aitab kehast väljutada ka kiudaineterikas taimne toit.  

Erinevatest lisaainetest toidus saab lugeda Ökosahvri kodulehelt: www.sahver.ee

Allikad: www.perekodu.ee , www.luts.ee