Eestis on levinud vananenud arvamus, et ravimeid jääb üksikisikul järgi sedavõrd väikeses mahus, et pole patt visata need üksikud tabletid või kreemituubid tavalisse prügikasti. Sageli soovitatakse aegunud rohud hoopis WC-potist alla lasta. Toimib põhimõte, et mis silma alt kadunud, see meelest läinud. Tegelikult on aegunud ravimid ohtlikud jäätmed, mille valesti käitlemisega teeme halba nii oma tervisele kui ka keskkonnale.  

Kui kaua ravimid säilivad?

Ravimi tootjad teevad uuringuid, et tuvastada aeg, kui kaua ravimid mingite kindlate pakenditega säilivad. Uuringutulemuste põhjal määratakse ravimite kõlblikkusaeg ja säilitustingimused. Mõlemad märgitakse pakendile. Kõlblikkusaeg on ajaperiood, mille jooksul võib eeldada, et ravimi kvaliteet on tagatud, kui seda säilitatakse ettenähtud tingimustel. Kõlblikkusaja ületanud ravimeid ei tohi tarvitada. 

Aja jooksul võivad ravimiga toimuda mitmed muutused: toimeaine laguneb, selle tagajärjel väheneb ravimis toimeaine sisaldus ning võivad tekkida erinevad lisaained. Vanade ravimite tarvitamine tõstab riski ravimiresistentsuse tekkeks, haigus võib jääda ravita või põhjustavad vanad ravimid hoopis halva enesetunde.  

Kõlblikkusaega tasub enne kasutamist kontrollida nii alles hoitud retseptiravimitel kui ka käsimüügi toodetel (nt siirupitel, peavalutablettidel, nohurohtudel). Enamasti ei ole ravimis toimunud muutusi võimalik palja silmaga kindaks teha. 

Paljud tarbijad ravimite säilitamise tingimusi ei uuri, kuigi seda on mõistlik teha. 

Kust leiab ravimite kohta infot?

Alles tuleks hoida ravimi pakendis olev infoleht. Kui infoleht on kadunud või kui on vaja täiendavat teavet, leiab selle alati ravimiameti ravimiregistrist

Ravimiregister on riiklik register, kust leiate teavet kõigi Eestis müügil olevate ravimite (humaanravimid, veterinaarravimid, eritoidud) ning nende erinevate pakendite kohta. Lisaks ravimi põhiandmetele, nagu toimeaine, ravimvorm ja tugevus, on registris kirjas ka ravimi soodustuse info, Eestis kehtiv piirhind ning viimane kuupäev, mil ravimit Eestisse toodi. Müügiloaga ravimite juurde on lisatud ravimi omaduste kokkuvõte (SPC), pakendi infoleht (PIL) ja pakendimärgistuse tekst.

Registris on lisaks info Eesti Haigekassa poolt kompenseeritavate eritoitude ja toidulisandite pakendite kohta. Ravimiregistris on ka ravimite, eritoitude ja toidulisandite pakendite koodid, mille kaudu on võimalik kõiki pakendeid tervishoius kasutatavates infosüsteemides üheselt defineerida. Pakendikood on virtuaalne ning seda ei märgita pakendile ega retseptile. Seda koodi kasutab näiteks digiretsepti infosüsteem ning apteekrite ja ravimite hulgimüüjate infosüsteemid.

Euroopa Liidu tsentraalse müügiloaga ravimite kohta leiab lisainfot Euroopa Komisjoni (PHARMACEUTICALS - COMMUNITY REGISTER) või Euroopa Ravimiameti (European Medicines Agency European Union agencies network) vastavatest registritest.

Eesti Antidopingu ravimite andmebaasi abil saab kontrollida ravimites sisalduvate toimeainete kuuluvust WADA keelatud ainete nimekirja. Andmebaasi abil saab teada, millised ravimid on igal ajal keelatud, millised vaid võistluste ajal, millised on keelatud teatud spordialadel ja millised vaid meessportlastele. Otsingut saab kasutada nii ravimi nime kui toimeaine järgi. Lubatud ja keelatud staatust näidatakse värvikoodidega.

Vanad ravimid on ohtlikud jäätmed

Vanad ravimid ei sobi prügikasti viskamiseks, kuna nad võivad sattuda laste või uimastihuviliste kätte. Ravimid on ohtlikud jäätmed. Ohtlikud jäätmed on inimtegevuse jäägid, mis võivad oma keemiliste või muude omaduste tõttu põhjustada ohtu, kahjustada tervist või keskkonda. Ohtlikke jäätmeid ei või panna koos muu prahiga prügikasti. Neid ei tohi ka põletada, juhtida kanalisatsiooni või lihtsalt loodusesse paigutada.

Kõige ohutum ja keskkonnasäästlikum on viia aegunud ravimid mõnda ohtlike jäätmete kogumispunkti. 

2005. aasta 1. märtsil hakkas kehtima ravimiseadus ja sellest tulenev sotsiaalministri määrus "Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord", mille järgi on apteekidel kohustus vastu võtta iganenud või kasutuseta jäänud ravimeid. Ravimiseadus ütleb, et lisaks jäätmeluba omavatele isikutele peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek. Kõlbmatute narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite tarbijatelt vastuvõtmise õigus on ainult nimetatud ainete käitlemise õigust omaval apteegil. Eraisikutelt võetakse ravimid vastu tasuta.

Jäätmeseadus ütleb, et sortimisel eraldatakse taaskasutatavad jäätmed ning ohtlikud jäätmed ülejäänud jäätmetest, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Vanade või kasutuseta ravimite puhul on eraldamine teostatav ja lihtne, kuna apteeke on oluliselt rohkem kui ohtlike jäätmete kogumispunkte. 

Apteek on kohustatud vanad ravimid vastu võtma

Apteekidel on kohustus elanikelt kõlbmatud ravimid vastu võtta ja suunata hävitamisele. Apteeki üleantavad ravimid võiksid olla originaalpakendites. Ärge võtke purkidest ja blistritest tablette välja, ärge valage ümber vedelikke.

Apteekidel ei ole kohustust võtta vastu teisi jäätmeid, mis esmapilgul võivad olla ravimitest eristamatud - nt toidulisandeid, loodustooteid, mitmeid meditsiiniseadmeid.  Neid võib koguda koos muude koduste olmejäätmetega, või ohtlike komponentide olemasolul koguda eraldi ja viia ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. Samuti ei võta apteek vastu tühje ravimipakendeid, süstlaid, termomeetreid. Neid võib viia lähimasse ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti. 

Narkootilise või psühhotroopse toimega ravimid, nt tugevatoimelised valuvaigistid, tuleb igal juhul viia apteeki. 

Apteeker võib küsida üleandja kontaktandmeid vastuvõtuakti koostamiseks, kuid kui inimene ei soovi oma nime avaldada, peab apteek ka sel juhul ravimijäägid vastu võtma. 

Mitte iga ohtlike jäätmete kogumispunkt või jäätmejaam ei võta vastu ravimeid

Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti viimisel tasub eelnevalt veenduda, et seal ravimeid vastu võetakse. Erinevalt apteekidest puudub kohalike omavalitsuste hallatavatel ohtlike jäätmete kogumispunktidel automaatne õigus vastu võtta ravimijäätmeid. 

Jäätmejaamade eraisikutele suunatud teenuste kohta saab teavet ka veebist. Enamasti on kas kohaliku omavalitsuse või konkreetse jäätmejaama infos kirjas, milliseid ohtlikke jäätmeid elanikelt vastu võetakse.

Ettevõtluses tekkinud ravimijäägid tuleb üle anda litsentseeritud jäätmekäitlejale

Ettevõtluses, sh tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel  tekkinud ravimijäätmed tuleb üle anda litsentseeritud jäätmekäitlejale, kellel on ohtlike jäätmete, sh ravimijäätmete, käitlemise õigus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite hävitamine peab toimuma vahetult pärast üleandmist. 

Teavet litsentseeritud jäätmekäitlejate kohta, kellele saab ohtlikeks jäätmeteks olevaid ravimijäätmeid üle anda, saab Keskkonnaameti keskkonnalubade infosüsteemist (KLIS), valides loatüübiks „Ohtlike jäätmete käitluslitsents“.

Kohaliku omavalitsuse hallatavate jäätmejaamade kasutamise kohta tuleb eelnevalt kindlasti omavalitsusest uurida. Reeglina ei ole ettevõtjatel lubatud ravimijäätmeid viia jäätmejaamadesse. Sellistesse kogumispunktidesse võib ohtlikke jäätmeid anda juhul, kui on saadud nõusolek kohalikult omavalitsuselt, kogumispunktil on ohtlike jäätmete käitluslitsents ning sealt antakse nõuetekohane dokument jäätmete vastuvõtmise kohta. 

Ravimite hävitamisele suunamise kohta võib lugeda Ravimiameti veebist. 

Kuidas leida infot?

Eestis korraldab jäätmete sortimist kohalik omavalitsus, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, kus on kirjas jäätmete sortimise nõue ja kuidas sorditud jäätmeid mingis piirkonnas üle anda. Eeskiri sätestab ka jäätmeveo piirkonnad, järelevalve ja tervisekaitsenõuded ning sortimisele ja jäätmete kogumiskohtadele esitatavad nõuded.

NÄIDE!

Tallinnas sätestab jäätmehoolduse korra Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Jäätmete üleandmise kohta saab infot kas Tallinna linna veebist või infotelefonilt 1345. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.

Vanade ja kasutuseta ravimite üleandmiseks on eraisikutel Tallinnas mitu võimalust: 3 jäätmejaama, 3 statsionaarset ohtlike jäätmete kogumispunkti, avaliku graafiku alusel toimuvad ohtlike jäätmete kogumisringid ja kõik apteegid. 

Infoga aitab ka kuhuviia.ee portaal.

Vanad ravimid ohustavad keskkonda

Enamik ravimeid on mittesihipärasel kasutamisel otseselt ohtlikud tervisele või ohustavad keskkonda. Läänemerre jõuab igal aastal hinnanguliselt kuni 2200 tonni ravimijääke, mis on peaaegu 30% müüdud ravimitest, selgus 2017. aastal HELCOMi ravimijääkide uuringu aruandest

Ravimijäägid satuvad merre peamiselt reoveepuhastite kaudu, sinna aga omakorda inimtegevuse tagajärjel. Kõige rohkem on tuvastatud veeproovidest Läänemeres primidooni (epilepsia ravimi toimeaine). Kõige rohkem tarbitakse Läänemere piirkonnas ravimitest paratsetamooli. Aruandest tuleb välja, et paratsetamooli manustavad Läänemere elanikud koguni 520 000 kg aastas, ibuprofeeni 100 000 kg aastas. Aastal 2014 tarbisid eestlased paratsetamooli kokku 16 950 kg ning ibuprofeeni 15 100 kg. Inimese kohta arvutatuna on kogused siiski väiksed, näiteks võttes arvesse 20 enim kasutatud ravimi koguseid, teeb see ligikaudu 80 grammi inimese kohta aastas. Eestis koguti 2014. aastal kokku 89 190 kg ravimijäätmeid, Rootsis on see suurusjärgus 1 500 000 kg. 

HELCOMi eestvedamisel võeti 2017. aasta alguses kokku ravimitega seotud andmestik, et kirjeldada ravimijääkidest tingitud ohte Läänemerele. Andmed saadi järgmiste Läänemere riikide kohta: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa. Läti ja Leedu andmeid ei edastanud. Aastate 2003-2014 kohta on olemas kokku 47 600 lähteallika mõõtmiskohta (heitveeväljalaskmed, reoveesete, jõed) ning 4600 mõõtmiskohta meres. Läänemerest on mõõdetud ja otsitud kokku 167 ravimit, allikatest on otsitud ja mõõdetud umbes 156 ravimit.

Ravimijäägid merekeskkonnas on võrdlemisi uus, kuid kiiresti kasvav keskkonnaprobleem. Need on otseseks ohuks kaladele ja loomadele, mõjutades nende käitumist ja pärssides paljunemisvõimet.  Mitmed ravimid ei ole biolagunevad ja oma püsivuse tõttu võivad need lõpuks jõuda joogivette.

Merekeskkonda satuvad ravimijäägid inimtegevuse tagajärjel, sest hoolimata sellest et need on ohtlikud jäätmed, viskab suur osa inimestest endiselt ravimid kas olmejäätmete hulka või lasevad kanalisatsiooni kaudu keskkonda. Ravimid võivad saastada pinna- ja põhjavett või koguneda setetesse. Haiglate heitvees võib eeldada ravimijääkide „kokteili“; ka linnade reoveepuhastitesse saabub mitmekesine segu. Kui selles sisalduvad antibiootikumid, siis pikapeale tekib mikroorganismidel resistentsus – olles juba teatud annustega harjunud, ei tarvitse hiljem raviks mõeldud annus neid enam hävitada.

Kuidas vältida võltsitud ravimeid?

Maailmas on järjest suuremaks probleemiks võltsravimite kasutamine ja laialdane levik. Ravimite võltsimine ei ole tarbijatele mitte ainult kulukas, vaid see on eriti tõsine kuritegevuse liik mis seab ohtu inimeste elud ning heaolu, põhjustab usalduse kaotust tervishoiusüsteemi kui terviku ning tervishoiutöötajate poolt määratud ravimite kvaliteedi, ohutuse ning efektiivsuse suhtes. 

Ohtlikud ravimid on probleemiks ka Eestis. Nii Virumaal kui Kagu-Eestis on levinud olukord, kus tuuakse sisse Venemaal toodetud ravimeid, mida Eestis enam osta ei saa. Vene ravimid on tunduvalt odavamad. Võltsitud ravimid põhjustavad maailmas erinevate allikate hinnangul 100 000 kuni miljon surma aastas. 

Kuidas vältida võltsitud ravimeid? Tundke ravimeid, mida tarbite. Kui tunnete ravimi pakendit, suurust, kuju, värvi ning teate, mismoodi ravim maitseb, on kergem avastada võimalikke võltsitud ravimeid. Ostke ravimeid ainult litsentseeritud apteekidest ning müügikohtadest. Ärge ostke ravimeid kaubitsejatelt või turult. Jälgige oma keha reaktsioone ravimitele. Ilmselt tunnete erinevust, kui ravim ei avalda lubatud toimet, kui ta põhjustab kirjeldatud kõrvaltoimetest erinevaid nähtusid või kui ta ei toimi sarnaselt eelnevalt tarvitatud sama ravimiga.

Üheks võimaluseks, mis välistab võltsitud ravimite sattumise seaduslikku apteeki, on iga pakendi kodeerimine ning igas müügiahela etapis pakendi tuvastamist võimaldava süsteemi loomine. 2019. aastal kehtima hakkavate nõuete kohaselt peab ravimtootja paigutama pakendile turvaelemendid ning hulgimüüjad ja apteekrid peavad neid elemente kontrollima. Samuti luuakse üle-Euroopaline andmebaas, mis kogu seda infot haldab.

Ainulaadne identifikaator on 2D vöötkood, mis on igal pakendil erinev ja sisaldab ravimi tootekoodi, unikaalset seerianumbrit, ravimi säilivusaega ja partiinumbrit. Selle koodi trükib pakendile ravimi tootja ravimi tootmisprotsessi käigus ning ühtlasi laeb ta EL andmebaasi info, et selline ravim on tema poolt toodetud ning turustamiseks aktiveeritud. Lisaks paigaldab tootja ravimikarbile pakendi rikkumise vastase vahendi, näiteks kleepsu, mis pakendi avamisel katki läheb. Nüüd liigub ravim edasi turustamisahelasse ning igal ajahetkel on võimalik skaneerimise teel veenduda, et tegemist on seadusliku ravimiga.

2019. aastast alates peab apteeker enne patsiendile retseptiravimi pakendi müümist alati kontrollima ega tegemist ei ole võltsitud ravimiga. Selleks skaneerib ta pakendil olevat 2D-koodi ning kontrollib, kas pakendi rikkumise vastane vahend on terve. Pärast ravimi müüki ta deaktiveerib ainulaadse identifikaatori, mis tähendab, et see pakend saab turvaelementide andmebaasis juurde märke, et ravim on juba müüdud ning teist korda seda teha ei saa.

Millised tingimused sobivad ravimite hoiustamiseks?

  • Ravimeid tuleb säilitada ettenähtud tingimustel ja originaalpakendis, aga tuleb ka tähele panna, kas seda peab kaitsma valguse või niiskuse eest. Näiteks mõnda ravimit peab säilitama külmkapis, sest toatemperatuuril muutuvad selle omadused kiiresti, mõned ravimid on aga tundlikud madalama temperatuuri suhtes. Pange ravimid näiteks õhukindlasse karpi või konteinerisse.
  • Hoidke ravimid alati laste ja loomade ulatust väljas.
  • Vannitoakapis on liiga niiske ja soe. Vannituba ei sobi ravimite säilitamiseks.
  • Hea paik ei ole ka köögikapp ahju läheduses ning külmkapi kohal.

Lugege lisa!


Kasutatud materjalid

  1. Terviseportaal 2.08.2017 "Mida teha vanade ravimitega?"
  2. Riigiteataja 1.03.2005 "Tarbijatelt kõlbmatute ravimite üldapteegis ja veterinaarapteegis vastuvõtmise ja hävitamisele suunamise kord"
  3. Riigiteataja 01.05.2004 "Jäätmeseadus"
  4. Riigiteataja 16.12.2004 "Ravimiseadus"
  5. Ravimiamet 25.01.2017 "Ravimite hävitamine"
  6. Ravimiamet 24.10.2017 "Kõlbmatute ravimite käitlemine"
  7. Ravimiamet 25.01.2017 "Ravimite hävitamine"
  8. Ravimiamet 08.02.2017 "Ravimiregister"
  9. Ravimiamet 30.05.2014 "Ravimi kõlblikkusaeg ja säilitustingimused"
  10. Ravimiamet 10.02.2016 "Ravimipakendite turvaelemendid muutuvad kohustuslikuks kolme aasta pärast"
  11. Keskkonnaministeerium 4.10.2017 "Iga kolmas tablett jõuab merre"
  12. HELCOM, Baltic Sea Environment Proceedings No. 149, "Pharmaceuticals in the aquatic environment of the Baltic Sea region – A status report", ISSN 0357-2994, 2017
  13. Postimees 2.10.2017 "Tervisenõu: mis juhtub aegunud ravimi tarvitamisel?"
  14. Eesti Antidoping "Valmis ravimite andmebaas"
  15. Lõunaleht 7.7.2009 "Ohtlikud ravimid – probleem ka Kagu-Eestis"
  16. Meditsiiniuudised 4.11.2015 "Võitlus võltsitud ravimitega hoogustub"
  17. Tallinna veeb 27.11.2018 "Jäätmejaamad Tallinnas"
  18. Tallinna veeb 15.10.2018 "Ohtlike jäätmete kogumispunktid"
  19. Bioneer 23.08.2008 "Vanad ravimid ei ole olmeprügi"

Artikli valmimist toetas Tallinna Keskkonnaamet
Artikli valmimist toetas Tallinna Keskkonnaamet
Jaga: