Varajane tund toob varesed katuseharjale ja pargipuudele. Pärastlõunal lendavad nad minema, aga õhtu poole on nad jälle platsis. Nii rutiinselt mööduvadki päevad minul ja varestel.

Varese juurde kuulub varese hääl. Vares on tarkade inimeste lind. Selle tõeni jõudsin, kui end kümneaastaselt targaks pidama hakkasin. Targaks arvasid mind tollal ka teised inimesed. Ja siis äkki ühel päeval tundsin end ise targana, sest käisin varesetarkuseid siin ja seal kogumas.

Targad olevused alati räägivad. Seda teevad ennast targaks pidavad inimesed ja omas keeles rääkivad varesedki. Lind oskab ka ju omas keeles rääkida. See tarkus sai mulle selgeks, kui vareste omavahelist jutuvada kuulasin.

Varesekeel tundus mulle huvitav ning püüdsin sellest aru saada. Nende erinevad häälitsused ei ole pelgalt üksainus kraaksumine. Selle tõe tunnetamine saigi esimeseks ise leitud tarkuseks. Vareseid edasi kuulates jõudsin peagi arvamusele, et varestel on päris suur sõnavara.

Kord hiljem ühte endast targemat inimest kohates, rääkisin talle oma varesejutu ära. See tark mees sai minust aru ja lubas teiste targemate käest asja uurida.

Kui kuu aega hiljem jälle targaga kohtusin, sain vastuse teada. Nimelt oskavat vares oma kraaksumise abil teistele edasi anda kümneid mõtteid.

Kõrvu kuulatamiseks hoidev poisslaps kuulas nüüdsest igal võimalusel nende lindude keelt ja jõudiski peagi tõdemuseni - vares oskab rääkida.

Kraaksumine on vaid pealiskaudselt kuulates ühetaoline. On mitukümmend erinevat põhjust, miks nokka avada. Seepärast ongi varesed ja targad poisid natuke sarnased.

Neeruti 1982.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!