Vastutustundlik tarbimine algab vastutustundlikust müümisest

Rimi viskab toidukaupa ära üha vähem – enamik toidukaubast läheb kliendi ostukorvi ning nõuetele vastavad tarbimiskõlbulikud ülejäägid jagatakse abivajajatele Toidupanga kaudu. Rimi tegevdirektori Anders Torelli kinnitusel algab vastutustundlik tarbimine vastutustundlikust müümisest.

„Eestis visatakse jaemüügikettide poolt hinnanguliselt minema umbes 7100 tonni toidukaupa aastas,” rääkis Rimi tegevdirektor Anders Torell. „Rimis kandis 2014. aastal maha 1000 tonni loomseid toidukaupu ning ligi 600 tonni biojäätmeid. Kui tuua võrdluseks erinevad uuringud, siis selgub, et kõige rohkem visatakse tarvitamiskõlbulikku toitu aastas ära kodumajapidamistes – koguni 82 000 tonni. Piltlikult öeldes on jaekaubandus klientidele vastutustundliku käitumise osas eeskujuks.“

„Püüdleme Rimis selle poole, et viia äravisatava toidukauba kogus miinimumini,“ sõnas Anders Torell.  „Ligi aasta on meil kasutusel olnud uus tellimissüsteem, mis analüüsib tarbijate ostukäitumist ning saadud andmete põhjal teeme uued tellimused. Süsteem on täpne ning annab selge ülevaate, kui palju ning millistes kogustes peaks meie kauplused oma varusid täiendama.

Tänu tellimissüsteemile on vähenenud ka realiseerimisaja ületanud toidukauba jääk. Paraku ei ole jaekaubanduses võimalik toimetada selliselt, et mahakandmisele ei lähe midagi, sest peame tagama, et ka õhtused poekülastajad saaksid oma toidukauba kätte. Siiski meil on õnnestunud äravisatava kauba hulka vähendada.“

„Jagatavale toiduabile on kehtestatud kindlad reeglid,“ märkis Anders Torell. „Näiteks ei saa me ära anda „kõlblik kuni“ kuupäeva ületanud tooteid, kuna need ei ole enam värsked ja võivad põhjustada tervisehäireid. Küll aga lähevad Toidupangale „parim enne“ kaubad – kuivained, maiustused, karastusjoogid, konserveeritud tooted ja paljud teised toidud.

Rimi annetab täna ka ainsana suurtest jaekettidest koostöös Toidupangaga kolmel päeval värsket toidukaupa supiköögile. Lisaks korraldame igal aastal spetsiaalse kampaania, mille raames kutsutakse üles ka kliente säästlikult tarbima.“

Möödunud nädalal avalikustas Euroopa Komisjon ametlikud andmed, mille järgi Euroopa Liidus läheb raisku kuni 50% täiesti kasutuskõlblikust toidukaubast – see on 89 miljonit tonni aastas (179 kg ühe elaniku kohta), mis kasvab 2020-ks aastaks 40% ehk 126 miljonile tonnile, kui probleemi lahendama ei hakata. Selles on oma osa majapidamistel (42%), tootmisettevõtetel (39%), jaemüüjatel (5%) ja toitlustusasutustel (14%).

Säästva Eesti Instituudi vanemekspert Harri Moora ütles keskkonnaministeeriumi uuringule toetudes 5. märtsi Maalehes, et raisatud toidu kogus ühe leibkonna kohta Eestis pole küll väga suur, kuid rahaliselt teeb see ligi 120 eurot aastas ning Eesti kodumajapidamised viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu.