Pariisi külla jõudsin kord ema sabas ja siis juba ise hiljem suuskadega üheskoos. See seitsmenda elutalve suur rõõm sai seal alati veel suuremaks kui võistkondlik Tamsalu-Neeruti maraton  lõppes ehk finišisse jõudis.

Rõõm, mis väiksena suur ja lõputa näis, sai siiski otsa kui 1987 aasta naistepäeval maraton viimast korda toimus. Televiisorirõõmuks sai mulle teine võistkondlik suusamaraton Tallinn-Keila. Ka see suusarõõm sai sama aasta talvelõpus otsa kui viimast korda toimus 22. veebruaril 1987 aastal.

Ja lumerikkad talved olid ka sellega ümber saanud ja pea pool sajandit kestnud võõras aeg samuti lõppemas ehk lõpusirgel. See võõras aeg kadus ehk lõppes ja kadus ka üks tema laps ehk võistkondlik suusamaraton. Ilmas pole vist palju spordialasid, mis sündinud ja kadunud on. Üks neist oli võistkondlik suusamaraton kahe võistluse näol ja kui tema sünnilugu on raske lahti täpsemalt seletada, siis tema kadumise tagamaad said nüüd päevavalguse kätte toodud.

Neeruti, 1979-1987


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks

.