Võistkondlik suusamaraton sündis Eestisse esimest korda 1960. aasta veebruaris, kui sõideti esimest korda marsruuti Tallinn-Keila-Tallinn. Sõideti neljastes (mehed) või kolmestes võistkondades, kes kõik pidid lõpetama üheskoos.

Teine maraton sündis siia ilma esimest korda naistepäeval, 1971. aastal ja suusakambad sõitsid siis Neeruti ja Tamsalu vahet.

Võistkondliku suusatamise õitseaeg oli eelmise sajandi 1980ndatel aastatel. Näiteks osales siis Tamsalu-Neeruti maratonil kahel aastal kummalgi 95 võistkonda, seda seitsmes vanuseklassis. Mõlema maratoni tava lõppes 1987. aastaga: põhjuseks kliimamuutustest tingitud lumevaesed talved ja muutuma hakkavad ajad Eestimaal.

Viimane võistkondlik suusamaraton (seda marsruudil Tamsalu-Neeruti) toimus 1987. aasta naistepäeval. Viimane Tallinn-Keila-Tallinn maraton toimus sama aasta 23. veebruaril.

Selle „kadunud” spordiala mälestuseks on plaanis filmiprojekt „Kampsuusatajate koosolek” ja raamatuprojekt „Mitme maratoni lugu”. Filmikäsikiri on lõpusirgel. Samuti on lõpusirgel Tamsalu noormehel Kauri Piiskoppelil uurimistöö Tamsalu-Neeruti individuaalsest maratonist.

Kõik, kes nii kaua aega tagasi lõppenud spordialast veel midagi rääkida oskavad, võiksid enda teadmistest märku anda: marek53@hot.ee


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!