Täna avaldatud põhjalik raport näitab, et kümme aastat pärast Pariisi kokkuleppe sõlmimist plaanivad riigid endiselt toota 2030. aastaks üle kahe korra (120%) rohkem fossiilkütuseid kui lubaks üleilmse soojenemise pidurdamine 1,5°C-ni ning 77% rohkem kui oleks vaja, et soojenemine ei ületaks 2°C.

Pariisi kliimakokkuleppes osalevad riigid on praegu esitamas uusi kavasid, et näidata, kuidas nad plaanivad oma kasvuhoonegaaside heidet vähendada. Samal ajal kavatsevad nad aga toota suures mahus fossiilkütuseid, mis viiks neid leppe eesmärkidest kaugemale. Viimati hindasid eksperdid erinevust riikide fossiilkütuste tootmisplaanide ja Pariisi kliimaeesmärkide vahel 2023. aastal. Toona plaanisid valitsused toota fossiilkütuseid 110% rohkem kui on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1.5°C-ni ning 69% rohkem kui 2°C-ni. 

2023. aasta COP28 kliimakonverentsil leppisid maailma riigid kokku, et liiguvad energiasüsteemides fossiilkütustest eemale ning loobuvad järgemööda ebatõhusatest fossiilkütuste toetustest. Production Gap Report 2025 näitab, kuivõrd oluline on astuda kiireid reaalseid samme selle lubaduse täitmiseks. 

2025. aasta tootmislõhe raporti koostasid Stockholmi Keskkonnainstituut (SEI), Climate Analytics ja Rahvusvaheline Kestliku Arengu Instituut (IISD). Raport hindab valitsuste kavandatud ja prognoositud kivisöe, nafta ja gaasi tootmist ning võrdleb seda üleilmse tasemega, mis oleks kooskõlas Pariisi kokkuleppe lubadusega hoida üleilmset kliimasoojenemist vähemalt 2°C, aga eelistatult 1,5°C piires. Seda erinevust kliimaeesmärkide ja tegelike poliitikate vahel nimetatakse tootmislõheks (production gap). 

Production Gap Report 2025 ehk tootmislõhe raporti peamised sõnumid: 

• Võrreldes 2023. aasta analüüsiga plaanivad riigid nüüd veelgi suuremat kivisöe tootmist aastani 2035 ja gaasitootmist aastani 2050. Naftatootmine on kavandatud kasvama kuni aastani 2050. 
• Et täita Pariisi leppe eesmärki hoida üleilmne soojenemine oluliselt allpool 2 °C ja püüelda temperatuuritõusu hoidmiseni alla 1,5 °C peab maailm astuma järsemaid ja kiiremaid samme fossiilkütuste tootmise vähendamiseks, et teha tasa senine edusammude puudumine. Valitsused, kes laiendavad fossiilkütuste taristut, raiskavad avaliku sektori raha arendustele, mille kasutus tuleb lõpetada tõenäoliselt enne nende eluea lõppu. 
• Fossiilkütuste tootmise vähendamine nõuab sihipäraseid ja koordineeritud poliitikaid, et üleminek oleks õiglane. Mõned suuremad fossiilkütuseid tootvad riigid on hakanud oma tootmisplaane viima kooskõlla riiklike ja rahvusvaheliste kliimaeesmärkidega, kuid enamik valitsusi pole seda siiani teinud. 

“Aastal 2023 tunnistasid valitsused ametlikult vajadust loobuda järgemööda fossiilkütuste kasutamisest, et leevendada kliimamuutuseid – seda kohustust on nüüd selgelt rõhutanud Rahvusvaheline Kohus,” ütles Derik Broekhoff, tootmislõhe raporti vastutav juhtautor ja SEI USA keskuse kliimapoliitika programmi juhataja. “Meie aruanne näitab selgesti, et kuigi paljud riigid on pühendunud puhtale energiale üleminekule, siis paljud teised näivad olevat kinni jäänud fossiilkütuste sõltuvusse, kavandades veelgi suuremat tootmist kui kaks aastat tagasi.”

2025. aasta tootmislõhe raport annab ülevaate 20 riigist, kes toodavad umbes 80% fossiilkütustest üle maailma: Ameerika Ühendriigid, Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Brasiilia, Colombia, Hiina, India, Indoneesia, Kanada, Kasahstan, Katar, Kuveit, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Nigeeria, Norra, Saksamaa, Saudi Araabia, Suurbritannia ja Venemaa. Analüüs näitab, et 17 riiki 20-st plaanib endiselt suurendada vähemalt ühe fossiilkütuse tootmist aastaks 2030. Üksteist riiki prognoosib nüüd 2030. aastaks vähemalt ühe fossiilkütuse suuremat tootmist kui nad plaanisid 2023. aastal. Kuus riiki 20-st arendavad seevastu oma fossiilkütuste tootmist viisil, mis on kooskõlas riiklike ja globaalsete kliimaneutraalsuse eesmärkidega – 2023. aastal oli neid riike vaid neli.

“Et hoida 1,5 °C eesmärki käeulatuses, peab maailm kiirelt vähendama kivisöe, nafta ja gaasi investeeringuid ning suunama need ressursid energiaüleminekusse, mis seab esikohale võrdsuse ja õigluse,” sõnas Emily Ghosh, aruande vastutav juhtautor ja SEI USA õiglase ülemineku programmi juhataja. “COP30-ks peavad valitsused pühenduma taastuvenergia laiendamisele, lõpetama fossiilkütuste kasutamise, juhtima energianõudlust ning juurutama kogukonnakeskseid energiasiirdeid, et saavutada Pariisi leppega võetud kohustused. Nende sammudega viivitamine loob olukorra, kus täiendavad heitkogused muutuvad paratamatuks, mis muudab kliimamuutuste mõjud veelgi hullemaks kõige haavatavamatele inimrühmadele maailmas.”

Raporti valmimisse panustas üle 50 eksperdi erinevatest ülikoolidest, mõttekodadest ja teadusasutustest üle maailma. 

Eksperdid 2025. aasta tootmislõhe raportist 

“Olgu see raport nii hoiatus kui teekaart. Taastuvenergia tõrjub fossiilkütused paratamatult täiesti välja, aga meil on vaja kohe praegu sihipärast tegutsemist, et sulgeda tootmislõhe õigeks ajaks. Nüüd vajame julgust ja solidaarsust, et liikuda kiiresti õiglase ülemineku suunas.” 

Christiana Figueres, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) endine tegevsekretär

“Viimase kahe aasta jooksul veelgi kasvanud plaanid fossiilkütuste tootmise laiendamiseks on murettekitavad. Kui paljud valitsused näevad taastuvenergiat oma energiajulgeoleku võtmena, siis teised teevad panuseid puhta energia vastu. Et hoida võimalikult väikese majandusliku häiringuga ära kliimamuutuste rängimad mõjud, peavad riikide valitsused nüüd pühenduma uutest fossiilkütustest loobumisele ning toetama tuleviku puhtaid tööstusharusid.” 

Olivier Bois von Kursk, raporti kaasautor ja Rahvusvahelise Kestliku Arengu Instituudi poliitikanõunik

“Kümme aastat pärast Pariisi lepet on taastuvenergia selgelt konkurentsivõime esirinnas. Selle asemel, et võidujooksu astuda, on valitsused takerdunud fossiilsesse minevikku. On küll frustreeriv näha, kuidas avalikku raha raisatakse projektidele, mille kasutus tuleb paratamatult lõpetada enne nende eluea lõppu, kuid talumatult ebaõiglane on mõelda fossiilkütuste laiendamise plaanide hinnale inimeludes ja keskkonnakahjus – eriti kõige haavatavamate jaoks.” 

Neil Grant, raporti kaasautor ja Climate Analyticsi vanemekspert 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta