Vabariigi Valitsus kiitis heaks määrused, millega muudetakse Andsu järvede ja Ainja maastikukaitsealade, Kesknõmme looduskaitseala ning Järveküla looduskaitseala kaitse-eeskirju ja laiendatakse Järveküla looduskaitseala senise Võrtsjärve hoiuala arvelt. Lisaks muudetakse Võrtsjärve hoiuala kaitse-eesmärke ja piire. Keskkonnaminister Rene Koka kinnitusel täidavad täna valitsuses heaks kiidetud otsused looduskaitseseaduse kohustust vaadata üle ja uuendada kõik looduskaitse-eeskirjad aastaks 2023.

Järveküla looduskaitseala laiendamine Võrtsjärve hoiuala arvelt võimaldab tagada parema kaitse sealsetele rabadele ja rabametsadele, vanadele loodusmetsadele ja soostuvatele lehtmetsadele. Järveküla looduskaitseala eesmärk on hoida ja säilitada Õhne jõe suudmeala ning Õhne jõe ja Võrtsjärve akvatooriumi vahelise maismaa märgala ja sellega seotud elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide kasvukohti ja elupaiku, sh soo- ja metsakooslusi. Kaitseala uus pindala on 674,4 ha, millest 426,1 ha arvati kaitseala koosseisu seni Võrtsjärve hoiualana kaitse all olnud piirkonnast. 

Olulise muudatustena kaitsekorras laiendatakse liikumiskeeluga ala Maltsa sihtkaitsevööndis merikotka elupaigas ja muutub piiranguvööndi raiete regulatsioon, edaspidi on Keskkonnaameti nõusolekul lubatud lageraie kuusikutes ja haavikutes kuni 1 ha suuruse langina ning turberaie kuni 5 ha suuruse langina. Muutuvad Järveküla looduskaitseala ja Võrtsjärve hoiuala piirid. Esialgse arvestuse järgi väheneb Viljandi vallas maamaksutulu ligikaudu 865 eurot aastas, kuna täiendavalt arvatakse sihtkaitsevööndisse 493,1 ha (sh eramaid 78,8 ha), kus seni kehtis 50 % maamaksusoodustus.  Elva valla maamaks suureneb Trepimäe väljaarvamise arvelt, kus hakatakse maksma maamaksu täies ulatuses.

Muudeti ka Võrtsjärve hoiuala kaitse alla võtmisega seotud määruseid. Seni üksikobjektidena arvel olnud Tamme paljand ja Trepimägi  liideti osaliselt Võrtsjärve hoiualaga, mille tõttu lisandub hoiuala eesmärkidesse liivakivipaljandite ja roostiku kaitse.

Ainja maastikukaitseala asub Viljandi maakonnas Mulgi vallas Ainja külas. Eesmärgiks on kaitsta, säilitada ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku maastikku, Ainja järve ja Sinejärve, Ainja mägede omapärast pinnavormi ja looduse mitmekesisust, salu- ja laanemetsa metsakooslusi. Kaitstav pindala on 112, 2 ha ja see väheneb 1,8 ha võrra, sest välispiiri korrigeeritakse. Pindalast on riigimaa 38,1 ha, munitsipaalmaa 22,6 ha ja eramaa 51,5 ha. Piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse arvatakse 38 ha riigimetsamaad. Moodustatud sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, piiranguvööndis on mõõdukas majandamine lubatud. Keskkonnaameti nõusolekul võib metsa uuendada turberaiega kuni 2 hektari suuruse langina, lageraie on keelatud. Ainja järve ja Sinejärve kalda piiranguvööndis on ilma kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud üle 120-aastaste okaspuude ja kõva lehtpuude ning üksikult seisvate üle 80-aastaste puude raie. Maamaksu hakkab Mulgi vallale vähem laekuma ligikaudu 133 eurot aastas.

Kesknõmme looduskaitsealal muutub kaitsekord ning kaitseala välispiir ja tsoneering. Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Kehila, Sepise ja Veeremäe külas. Piirkonnas kaitstakse metsa- ja sookooslusi, laane-, salu- ja soovikumetsi ja neile metsadele iseloomuliku elustiku mitmekesisust. Kaitseala laiendatakse riigimaa arvelt 142,5 ha võrra lähtuvalt kassikaku ja kanakulli elupaikade ning laane- ja salumetsade täiendava kaitse vajadusest. Kesknõmme looduskaitseala pindala on 481,3 ha ja jääb kogu ulatuses riigimaale. Saaremaa valla maamaksutulu väheneb ligikaudu 665 eurot aastas ja majanduspiirangute tõttu jääb riigimetsas täiendavalt tulu saamata 4910 eurot aastas.

Andsu järvede maastikukaitsealal , mis asub Võru maakonnas Võru vallas Meegomäe külas, muudetakse kaitse-eesmärke, -korda ja tsoneeringut. Ala eesmärgiks on kaitsta ja säilitada piirkonnale iseloomulikku ja mitmekesist maastikku ning looduskauneid järvi. Maastikukaitseala pindala on 50,5 ha, millest munitsipaalmaad on 3,4 ha ja eramaad 46,9 ha. Kaitseala pindala väheneb 1,4 ha võrra. Peamise muudatusena kaitsekorras lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul uute ehitiste püstitamist, varasemalt oli ehitiste püstitamine lubatud vaid olemasoleval hoonestusalal. Edaspidi lubatakse lageraied hall-lepikutes, mujal jääb uuendusraieks turberaie 2 ha suuruse langina. Muudatusega ei kaasne olulisi majanduslikke mõjusid, maamaksutulu suureneb Võru vallal 3 eurot aastas.

Sarnased artiklid