Pikka aega on vaieldud selle üle, kas elu pärast surma eksisteerib. Loomade jaoks tööstuses elu enne surma ei ole.
 

2. oktoobril tähistatakse ülemaailmset põllumajandusloomade päeva (World Farm Animals Day, World Day for Farmed Animals), mis loodi selleks, et tuua tähelepanu süütute loomade ärakasutamisele. Esimest korda tähistati ülemaailmset põllumajandusloomade päeva 1983. aastal. Igal aastal kannatab loomatööstuses hinnanguliselt 70 miljardit kana, lehma, siga, kalkunit ja teisi tundlikke maismaaloomi ja -linde. Põllumajandusloomad moodustavad umbes 62% maailma imetajate biomassist, inimesed moodustavad 34% ja metsikud imetajad kõigest 4%.

Lisaks tapetakse igal aastal toiduks 40–120 miljardit tehistingimustes peetavat kala ja muud merelooma. Siia sisse pole arvestatud 1–3 triljonit vabas vees elavat elusolendit, kes igal aastal inimestele toiduks püütakse ja tapetakse.

Aga kuidas on lood Eestis? Aastal 2022 tapeti Statistikaameti andmetel (PM1901) Eestis 506 100 siga, 32 400 veist, 19 000 lehma, 8300 lammast, 6300 pulli ja härga, 4600 lehmmullikat, 1900 alla 8 kuu vanust vasikat, 500 8-12 kuust vasikat ja 200 kitse. Rääkides veeloomadest tuleb ära märkida, et vähem kui kuu aega tagasi tähistati Eestis ka Angerjafestivali, mille tarbeks tapeti vähemalt 6 tonni angerjaid hoolimata sellest, et tegemist on kriitiliselt ohustatud liigiga.

Mida saad sina teha? Kõige parem ja lihtsam viis põllumajandusloomi aidata, on mitte panustada nende kannatustesse ja tapmisesse. Jäta loomad ja loomsed saadused oma toidulaualt ära nii täna kui ka edaspidi.