Ajakirjas Nature Geoscience avaldati uus kliimateemaline uuring, mis nõustub mitmete teadlaste ja ÜRO ekspertide arvamusega, et enam kui meetrine merepinna tõus sellel sajandil kliimamuutuste tagajärjel on siiski ebatõenäoline.

Uurimuse autorid hoiatavad, et kui hiljutise hinnangu ülemine ulatus osutub õigeks, võivad madalal asetsevad riigid ja suudmealad ikkagi silmitsi seista potentsiaalsete katastroofiliste üleujutusega.

2007. aasta vastavasisulises aruandes ennustas ÜRO Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC), et ookeanid tõusevad aastaks 2100 18-59cm. See tõus sõltuks otseselt kliima soojenemisest, mis omakorda sõltuks sellest, kui palju inimtekkelist kasvuhoonegaasi atmosfääri eraldub.

Arvutus põhineb merede soojuspaisumise kalkulatsioonil, mille kohaselt vedeliku hulk kasvab, kui seda soojendada. Ent oluliselt raskem on hinnata, kui palju kergitab merepinda näiteks jääliustike sulamise vesi.

Bristoli Ülikooli teadlase Mark Sidalli juhitud uurimuses kasutati andmete saamiseks korallide fossiile ja jäämõõtmiste andmeid, et taastada meretaseme kõikumised viimase 22 000 aasta jooksul - viimase jääaja haripunktist kuni mõnusalt sooja ajajärguni tänapäeval.

Nende arvutuste järgi tõusevad mered sellel sajandil 7-82cm. Seda eeldusel, et soojenemise ulatus saab olema 1,1°-6,4°C kraadi (1,98-11,52 F). Seega on tulemused laias laastus IPCC varasema hinnanguga sarnased.

“50 cm meretaseme tõusu oleks väga ohtlik näiteks Bangladeshile. See oleks väga ohtlik kõikidele madalalasuvatele piirkondadele,“ hoiatas Mark Sidall. Teadlane  lisas: “Äärmuslikud üleujutused kindla peale sagenevad. Kui merepind tõuseb 50cm võrra, siis üleujutused, mis kunagi toimusid iga 100 aasta tagant, hakkavad toimuma iga 10 aasta järel.”

Sidall rõhutas ka tõsiasja, et ookeanid on väga massiivsed ja temperatuurimuutused neis võtavad aega. Järelikult 21.sajandi soojenemise mõjusid on tunda ka 22. sajandil ja sealt edasi.

IPCC hinnanguid meretasemest on korduvalt vaidlustatud alates 2007. aastast, kui avaldati aruanne avaldati. Mitmed uurimused on vihjanud, et Gröönimaa ja Antarktika jääkihi sulamine on olnud oodatust palju intensiivsem. Näiteks alles aprillis avaldati Mehhiko Riikliku Ülikooli geoloogi Paul Blannchoni uurimus, kus väideti, et minevikus on ookeanides meretase tõusnud lühikese aja jooksul isegi 3 meetrit.

SB saatkonna logo

Allikas: “New study backs UN panel on ocean rise” http://news.yahoo.com