Bioneer usutleb keskkonnateemadel Tapa abivallavanemat Andrus Freienthali. Uurime näiteks, kas ja kuidas erineb Eesti ja NATO vägede keskkonnakäitumine omaaegsete NSVL-i vägede käitumisest. Küsime, kas abivallavanem ise julgeb juua Tapa ja Tamsalu kraanivett. Saame teada, miks pole Tapal ikka veel jäätmejaama. Küsime, kas parkides kasutatakse mürgiseid taimekaitsevahendeid. Heidame valgust ka 2019. aasta plaanidele.

Kas teie meelest on Tapa ja Tamsalu rohelised linnad?

Tapa ja Tamsalu on väga rohelised linnad. Kui vaadata Maa-ameti geoportaali pilti, siis on näha, et linnad on üsna metsased. Mina ei pea metsakasvanud linna inimesele ilusaks ja meeldivaks elukeskkonnaks. Linn on inimkeskkond, kus on majad ja kommunikatsioonid (tänavad, kõnniteed, elekter, valgustus, veevarustus jne).

Igas linnas peavad olema rohealad, kuid rohealasid tuleb kujundada ja hooldada. Tapal ja Tamsalus on aastakümnete jooksul lastud kõrghaljastus käest ära. Suurte puude alused pimedad ja rõsked pargid ei ole meeldiv vaba aja veetmise koht. Nüüd tegeleme jõudumööda parkide taas kultuurseks muutmisega.

Tapa kiriku korrastatud ümbrus. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer
Tapa kiriku korrastatud ümbrus. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer

Mida Tapa ja Tamsalu rohealade korrastamiseks ära on tehtud?

Oleme Tapal kolme-nelja viimase aastaga rekonstrueerinud viis parki ja haljastut, näiteks raudteejaama pargi, Kirikupargi, keskväljaku haljastu, linnaraamatukogu haljastu. Vahetasime vana kõrghaljastuse noorte puude vastu, rajasime jalgteed ja murualad, paigaldasime pingid, ehitasime valgustuse. Tamsallu rajati uhke Eesti 100 tamme park.

Kuidas kohalikud inimesed rohealade korrastamisse suhtuvad?

Üks osa linlasi on rohealade korrastamisega väga päri ja kiidavad parkide ümberkujundamist. Teine osa on sellele väga vastu ning arvavad, et iga puu loomulik surm on mitte ennetav langetamine, vaid selle ümber kukkumine. Arvamuste suhe protsentides on ca 50/50.

Tapa raudteejaama lähedalt võib leida korrastatud pargi ja linnakella.  Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer
Tapa raudteejaama lähedalt võib leida korrastatud pargi ja linnakella. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer

Kas parkides ja laste mänguväljakutel kasutatakse mürgiseid taimekaitsevahendeid? 

Kummaski linnas ei kasutata parkide ja mänguväljakute hooldamisel mürgiseid taimekaitsevahendeid.

Kuidas suhtute muruniitmisse?

See on veidi vastuoluline teema. Meil Eestis on muruniitmine tõesti muutunud väga suuremahuliseks heakorratööks ning samal ajal ka (eelkõige erakinnistute puhul) demonstreerib kinnistuomaniku korrektsust, taset, maitset ja isegi jõukust.

Sõidan üsna palju Euroopas autoga, kuna mulle meeldib autoga reisida, ja tõesti hakkab tunduma, et teistes riikides niidetakse muru vähem kui meil. Samas aga on niidetud muru ilusam kui niitmata muru.

Tapa vallas on meil haljastud erinevate kategooriatega: Tapa ja Tamsalu keskuste niinimetatud kultuurmurualad hoiame väga korras. Parkides niidame harvemini. Peale selle on veel tühermaad, mille pinna oleme püüdnud tasaseks siluda ja seal niidame 1-3 korda suve jooksul.

Kuidas suhtute lehtede riisumisse? Kas sügisel soovitate puulehed kokku korjata või need hoopis muruniidukiga purustada ja maapinnale jätta?

Puulehed koristame haljastutelt ja komposteerime. Samuti võtame erakinnistutelt vastu kokku kogutud puulehed. Linnakodanike surve kohalikule omavalitsusele üha laialdasemaks muruniitmiseks ja puulehtede koristamiseks aina kasvab. Tamsalus on kodanikel võimalus tuua aia- ja biojäätmed kogumiskohta, kus need siis jäätmeluba omava ettevõtte poolt käideldakse.

Kuidas te ise talitate?

Talitan samamoodi ka oma kodus: niidan keskmiselt kord kahe nädala jooksul muru. Sügiseti riisume puulehed murult (kui ei jõua sügisel, siis kevadel) ja komposteerime. Kui jätta puulehed murule ja purustada, siis see kiirendab muru sammaldumist ning seda eramute omanikud ei taha.

Meie kinnistul kasvasid veel hiljuti suured kased, kuid lasin need langetada, sest võitlus alla kukkunud puuokstega ja langenud lehtedega hakkas tüütama. Samuti ei meeldinud majale liiga lähedal kasvavad puud kindlustusseltsile.

Tuleb tõdeda, et fossiilkütuste kogused, mis kulutatakse muruniitmiseks, on märkimisväärselt suured!

Kuidas on Tapa ja Tamsalu linnades lood keskkonnaharidusega?

Pean tunnistama, et keskkonnahariduse kohta ei oska midagi kosta. Eeldan, et iga inimene harib end ise vastavalt huvile selles valdkonnas ja temale kättesaadavatele materjalidele.

Tapa linnas teenivate sõdurite keskkonnateadlikkusega pole ka probleeme. Eesti Kaitsevägi harib enda sõdureid ise ja ma tean, et meie partnerriikide sõjaväelastele tehakse Eestisse saabumisel alati põhjalik instrueerimine: kuidas käituda, meie ajalugu, väärtushoiakud, liiklus, keskkond jne.

Aga üldiselt tuleks tõsta kõikide Eesti elanike keskkonnateadlikkust, sh teadlikkust jäätmete käitlemisel.

Mahajäetud maja Tapal. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer
Mahajäetud maja Tapal. Pildistas Janek Jõgisaar, Bioneer

Osades Eesti linnades on probleeme rohealade täisehitamisega. Kuidas on lood Tapal ja Tamsalus?

Mõlemas linnas on probleemiks hoopis tühjad hooned ja elanikkonna vähenemine. Väikelinnadesse ja asulatesse on vaja meelitada välisinvestoreid, kes rajaksid kaasaegse tööstuse, mis tekitaks hästitasustatud ja huvitavaid töökohti. See aga pole kohalikule omavalitsusele jõukohane, sellega peaks tegelema riigi keskvalitsus. Kogu Eesti tööstus ja tootmine ei saa ju ometi kontsentreeruda Tallinna ja selle ümbrusesse!

Kui mõni MTÜ või SA tuleb heale ideele, kuidas parandada Tapa keskkonnaseisundit või harida inimesi, siis kas neil on mõtet toetuse osas pöörduda ka Tapa valla poole? 

Jah, alati on mõtet heade plaanidega pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Kuid üks häiriv moment on see, et mittetulundusühingud ja sihtasutused reeglina ainult KOV-i poole pöörduvadki, sest see on lihtsaim tee. Kohalikel omavalitsustel on raske ära öelda ka küsitava väärtusega ideedele, sest kohalikud kodanikuaktivistid võivad mõjutada meeleolusid valimistel. See aga on veidi väljapressimise moodi ja pole ilus käitumine!

Kord üks kohalik suurettevõtja, kes oli pikki aastaid volikogu liige, ütles umbes nii: „Kui ma volikogu liikmena kuulen, et mõni MTÜ küsib KOV-ilt raha, siis kõigepealt tahan seda MTÜ-d suunata eraettevõtjate poole raha küsima. Kui nad on suutnud veenda eraettevõtjat (head) ettevõtmist rahaliselt toetama, siis on ka KOV-il lihtsam otsustada.“ Olen selle seisukohaga täiesti päri!

Milliseid kohti ja üritusi Tapa vallas soovitate külastada inimesel, keda huvitab loodus, säästev tarbimine ja elurikkus?

Tapa ümbruses soovitan külastada eelkõige Jänedat, aga ka Moe piiritusetehase muuseumi ja Imastut. Tamsalu ümbruses soovitan eelkõige Porkunit. Tamsalu 100 tamme park on vaatamist väärt. Mõlemas linnas saab näha, kuidas kunagisest tolmusest tööstus- ja raudteelinnast saab kaasaegne ja puhas tööstuslinn.

Kas Tapa valla loomaomanikud tohivad oma kasse ja koeri omapäi õue lasta?

Ei, Tapa valla (sh Tapa ja Tamsalu linna) loomaomanikud ei tohi oma kasse ja koeri omapäi välja lasta, kuid nad teevad seda. Paljud meie lemmikloomi pidavad inimesed on enda arvates viksid ja viisakad, kuid kui kuulata, kuidas nad oma loomi peavad, tahaks neid inimesi karistada!

Nõukogude ajal oli Tapa linn tuntud selle poolest, et linna vee rikkus sõjavägi. Kuidas mõjutab sõjavägi Tapa linna keskkonna olukorda nüüd? Kui võrrelda Eesti ja NATO vägesid omaaegsete NSVL-i vägedega, siis mis on muutunud?

Toimivat lennuvälja Tapal enam ei ole. Eestis on üksainus sõjaväe lennuväli, mis asub Ämaris. Kaitseväe tegevus toob mõne inimese arvates aeg-ajalt kaasa liigset müra. On juhtumeid, kus õppuste käigus on mõned teed kannatada saanud, aga see pole probleem, sest valdav osa rahvast ei pea sõjaväe mõju meie keskkonnale märkimisväärseks.

Mõistetakse, et iseseisval riigil peab olema kaitsevägi ning kaitseväel peab olema võimalus harjutada ja õppusi korraldada. Kompensatsiooniks on Kaitseministeerium eraldanud Tapa vallale märkimisväärseid summasid elukeskkonna kaasajastamiseks.

Omaaegsed NSVL-i väed käitusid hoolimatult ja lagastasid kõike, nt valati maha suurtes kogustes lennukikütust. Eesti Kaitseväe ja NATO teiste riikide üksused käituvad seevastu väga keskkonnahoidlikult. Kaitseväe huvi oli üheks oluliseks teguriks, miks Tapale rajati biokütust kasutav uus katlamaja. Kõik Kaitseväe uusehitused on energiasäästlikud.

Tapa on raudtee- ja sõjaväelinn. Me oleme harjunud vormis inimestega. 2014. aastal saabusid Tapale esimesed USA üksused. 2015. aasta kevadel korraldasime heakorrapäeva ning koristasime suure maa-ala, mille olid lagastanud nõukogude sõjaväelased (lagunenud garaažid ja kuurid). Ameeriklased osalesid saja sõduriga ja pärast toitsid kõiki talgulisi oma kulul. Kohalik rahvas arvab, et NATO üksuste paiknemine Tapal tuleb meile kasuks ja teeb elu huvitavamaks.

Pildil on reoveepuhasti Tapal. Pildistas Andrus Freienthal
Pildil on reoveepuhasti Tapal. Pildistas Andrus Freienthal

Kuidas on lood Tapa ja Tamsalu joogiveega?

Tapa ja Tamsalu joogivesi on tänaseks kvaliteetne ja vastab normidele. Töötan Tapal ja elan Tamsalus ning joon ise iga päev keetmata kraanivett ja soovitan seda teistele. Mõlema linna puurkaev-pumplad ja joogivee torustikud on renoveeritud.

Nõukogude lennuväe poolt kunagi Tapal maha kallatud lennukikütus on suures osas maast taanlaste abiga välja pumbatud, toimub ka looduse isepuhastumine, sest möödunud on juba 30 aastat.

Meie Kaitsevägi ja liitlasüksused keskkonda halvemuse suunas ei mõjuta. Nad ei riku põhjavett. Kui kõik Eesti asulad oleksid nii puhtad ja korras ja kaasaegse infrastruktuuriga, kui seda on Tapal asuv Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi linnak, oleks lust ja lillepidu!

Kuuekümnendatel aastatel Tamsalus toonase liipriimmutustehase poolt maha kallatud tootmisjäägid on samuti looduse isepuhastumise teel neutraliseerunud, sest möödunud on lausa 60 aastat.

Mõnikord annavad omaaegsed keskkonnaprobleemid siiski tunda reostunud salvkaevudena. Elanikkonnal tiheasustusaladel on kõikidel võimalus ühineda ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni süsteemidega.

Kuidas hindate Tapa ja Tamsalu jäätmemajanduse olukorda?

Mõlema linna jäätmemajanduse olukord on üsna hea, kuna kõik majapidamised ja asutused/ettevõtted on haaratud korraldatud jäätmeveoga. Juba mitmendat perioodi pakub teenust Ragn-Sells AS. Tõsi, Tapal esitas ettevõte hiljuti taotluse teenuse hinna kergitamiseks. Tamsalus andis Ragn-Sells möödunud suvel teada jäätmete veograafiku muutmisest. Jäätmete vedu toimub pühapäeviti, mis tekitas mõistetavat rahulolematust ettevõtetes.

Tapal on olemas üsna võimekas jäätmete kogumispunkt. Kahjuks ei ole vallale kuuluvat kaasaegset jäätmejaama, sest omal ajal lasti käest võimalus toetuse taotlemiseks. Samas, leidsime hankega teenusepakkuja (Eesti Keskkonnateenused AS), kes rajas suurele asfalteeritud platsile jäätmete kogumispunkti, kus vallarahvas saab erinevaid jäätmeid tasuta ära anda. Meil on sellegipoolest vaja rajada Tapale kaasaegne jäätmejaam. Otsustamine aga jääb raha taha. Raha eraldamine on volikogu pädevuses.

Tamsalus on vallale kuuluv jäätmejaam olemas. Seda on vaja laiendada, sest jaam hakkab kitsaks jääma. Jäätmejaam on populaarne, kuna vallarahvas saab tasuta ära anda erinevaid jäätmeid.

Linnades on paigaldatud erinevatesse kohtadesse avalikud pakendikonteinerid. Avalikud konteinerid, jäätmejaam ja jäätmete kogumispunkt tagavad mõlemas linnas sortimise.

Majapidamistes toimub olmejäätmete sortimine vastavalt iga leibkonna teadlikkusele. Aeg-ajalt viivad inimesed siiski metsa nii olmeprügi kui ehitusmaterjali. Prügi loodusesse viimine pole ainult meie valla probleem, vaid näitab Eesti riigi elanike madalat kultuuritaset ja kehva keskkonnateadlikkust.

Andrus, kas teie ise sordite jäätmeid? 

Jah, niipalju, kui see on otstarbekas. Metall-, plast- ja klaastaara, mis pole pandipakend, viin jäätmejaama. Jäätmejaama viin ka vana mööbli, sanitaartehnika, kodumasinad jne. Riided, mida enam ei kanna, kuid on kasutuskõlblikud, peseme puhtaks ja jätame (reeglina Tallinnas) kohtadesse, kus puudustkannatavad inimesed (eelkõige kodutud) need kergesti üles leiavad ja kasutada saavad. Tunnistan, et hapukoorepakke, juustu- ja vorstipakendeid, maiustuste pakendeid, koogikarpe ja muud säärast ei pese, need lähevad olmejäätmetesse. Aia biojäätmed komposteerin.

Tapa on sõjaväe ja raudtee linn. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer
Tapa on sõjaväe ja raudtee linn. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer

Kas ja kuidas raudtee mõjutab Tapa linna keskkonda?

Tapat läbivad rongid tekitavad veidi müra, kuid see pole märkimisväärne. On olnud mõned väikesed probleemid leketega vagunitest raudteel, kuid tõsiseid tagajärgi pole see kaasa toonud. Tapa on raudteelinn ja rongid ning raudtee on meie sümbol, sellega ollakse harjunud.

Vagunidepoo on suletud ja nõukogudeaegne jääkreostus on likvideeritud. Veduridepoos remonditakse nii vedureid kui vaguneid. Ka seal on nõukogudeaegne jääkreostus likvideeritud. Depoos on kaasajastatud tehnilise reovee puhastamist. Samuti rajasid nad kaasaegse, keskkonnasäästliku tehnoloogiaga vagunite pesemise ja värvimise tsehhi.  

Rattaparkla Tapa raudteejaama lähedal. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer
Rattaparkla Tapa raudteejaama lähedal. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer

Kuidas hindate Tapa valla ühis- ja rattatranspordi võimalusi?  

Tapal ja Tamsalul linnasisest ühistransporti pole. On maakonnabussid ja kaugliinid. Linnade tähtsaim ühistranspordiliik on rongiühendus. Soovime, et elektriraudtee ulatuks kunagi Tapale.

Viimastel aastatel oleme ehitanud märkimisväärselt palju kergteesid, kus võib ka rattaga liigelda: kokku ca 9 km. Jalgrattaparklad on rajatud nii Tamsallu kui Tapale. Jätkame kergteede rajamist. Näiteks, käesoleva aasta novembri keskpaigas peab valmis olema 1,5 km Tapa – Moe kergtee.

Mõnikord näeb Tapa vallas ka elektriautot. Elektriauto laadimas AS Hoolekandeteenuste Tapa Põllu kodu ees. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer
Mõnikord näeb Tapa vallas ka elektriautot. Elektriauto laadimas AS Hoolekandeteenuste Tapa Põllu kodu ees. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer

Kas Te ise kasutate igapäevaselt autot?

Kasutan igapäevaselt autot, sest sõidan hommikul tööle Tamsalust Tapale ja õhtul tagasi. Põhimõtteliselt võiksin ka rongiga sõita, kuid minu tööpäevad ei möödu ainult vallamajas. Praktiliselt iga päev pean külastama erinevaid objekte ja tegema ringsõite vallas.

Ka Tapa linna taksod on ühistransport. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer
Ka Tapa linna taksod on ühistransport. Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer

Kas ja kuidas mõjutavad piirkonna ettevõtted ja tööstused Tapa ning Tamsalu keskkonda?

Tapal ei ole tööstust, mis reostaks keskkonda. On olnud mõned väikesed probleemid väikeste leketega raudteel, kuid tõsiseid tagajärgi pole see kaasa toonud. Tamsalus on üsna suured tööstusettevõtted, kuid need ei reosta keskkonda.

Kuidas on lood Tapa ja Tamsalu linnade õhuga?

Mõlema linna õhk on väga puhas, sest meil ei ole õhku reostavat tööstust. Raske on kahe linna õhku puhtamaks muuta.

Vald on renoveerinud ja sellega energiatõhusamaks muutnud valdava enamuse vallaasutuste hoonetest. Pildil on lasteaed Vikerkaar Tapal. Pildistas Andrus Freienthal
Vald on renoveerinud ja sellega energiatõhusamaks muutnud valdava enamuse vallaasutuste hoonetest. Pildil on lasteaed Vikerkaar Tapal. Pildistas Andrus Freienthal

Kuidas edeneb Tapa ja Tamsalu linnades kortermajade renoveerimine ja energiatõhusaks muutmine? 

Tapal ei saanud kortermajade renoveerimine ja energiatõhusaks muutmine kaua aega hoogu sisse, kuid viimastel aastatel on asi hakanud paranema. Korda on tehtud ja tegemisel umbes kaheksa kuni kümme korterelamut. Need kõik asuvad linna keskosas. Kahjuks aga linna servas, niinimetatud sõjaväelinnaosa korterelamutes, mille rajasid nõukogude sõjaväelased, ei toimu midagi. Seal nähtavasti on probleem korteriühistute tegevuse korraldamises, elanike passiivsuses ja võimalik, et rahaliste vahendite ebapiisavuses.

Tamsalus ei edene aga kortermajade renoveerimine ja energiatõhusaks muutmine mitte kuidagi. Korda on tehtud vaid üks 24 korteriga elamu. Tamsalus ei tekkinud enne 2018. aastat ka korteriühistuid. Inimeste mentaliteet jäi nõukogude aega ja nende arvamus on umbes niisugune: pole ju võimalik, et keegi ei hoolitse kortermajade ja nende elanike eest. Seega tegemist on teadmatusega, passiivsusega ja ükskõiksusega.

Tapa vald ja endine Tamsalu vald on renoveerinud ja sellega energiatõhusamaks muutnud valdava enamuse vallaasutuste hoonetest. Korrastamata on üksikud hooned.

Vald on renoveerinud ja sellega energiatõhusamaks muutnud valdava enamuse vallaasutuste hoonetest. Pildil on Lehtse mitmeotstarbeline keskuse hoone. Pildistas Andrus Freienthal
Vald on renoveerinud ja sellega energiatõhusamaks muutnud valdava enamuse vallaasutuste hoonetest. Pildil on Lehtse mitmeotstarbeline keskuse hoone. Pildistas Andrus Freienthal

Kas Tapa vald toetab kortermajade renoveerimist?  

Tapa vald hetke seisuga rahaliselt ei toeta kortermajade renoveerimist, küll aga püüame jõudumööda nõustada. See on suur diskussioon, sest eramajade omanikud ütlevad: kortermajad on samasugused eraomanikele kuuluvad elamud nagu eramud! Et miks siis peaks ühte seltskonda toetama ja teist mitte! Praktika näitab, et kortermajade elanikud suudavad riigipoolse toetusega ja laenuga ka ise oma elamuid korrastada. Alati on asi eestvedajas, organiseerimises ja teadlikkuses ning soovis midagi teha.

Kui suurt rolli Tapa valla keskkonnategevustes omavad Eesti toetused ja Euroopa Liidu fondide toetused?

Tapale viimastel aastatel väga palju keskkonnateemalisi toetusi pole tulnud. Küll aga 2010 – 2014 eraldati märkimisväärselt toetusi nii Tapale kui Tamsallu, mis suunati ÜVK süsteemide ja soojatorustike rekonstrueerimiseks. 2016 – 2017 toetasid KIK ja EAS Tapa ja Tamsalu kesklinnade ümberkujundamist ja raudteepeatuste ühendamist teiste liikumisviisidega. Märkimisväärselt on tulnud toetusi tänavaehituseks Kaitseministeeriumilt.

Millised on Tapa linna ja valla plaanid 2019. aastaks? Milliseid suuremaid keskkonnategusid plaanite? 

Eelkõige on see seotud hoonete soojustamisega: Tapa rahvamaja renoveerimine juba käib ja järgmisel aastal on plaanis Tamsalu rahvamaja remont. Tapa Vene Põhikooli hoonekompleksi karp on soojustatud. Hetkel renoveerime vanema osa süsteemid, järgnevatel aastatel tuleb ette võtta uuema osa süsteemid. Jäneda Kooli hoonekarbi soojustamine on eelarvesse planeeritud. Tamsallu on plaanis rajada ca 800 meetrit kergteed ning juba käesoleval ajal käib projekteerimine järgmise lõigu ehitamiseks. Korrastame Porkuni reoveepuhasti, sest see töötab ebarahuldavalt. Taotleme KIK-ilt toetust, et Tapal renoveerida mõned kanalisatsioonitorustikud. Suure tõenäosusega ehitame piisava läbilaskevõimega joogiveetorustiku puurkaev-pumplast otse Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi linnakusse.

Jaga: