Toome lugejateni lõppeva aasta kõige loetumad lood Bioneeris. Ülevaatesse sattusid ka mõned igihaljad artiklid varasematest aastatest, mida endiselt palju loetakse. Arvesse läksid nii popimad Facebooki postitused kui Google otsingud. 2018. aastal ilmus Bioneeris üle 1500 artikli.

1. Eesti lehmanimede andmebaas - kas sa leiad siit oma nime?

Vaata Jõudluskontrolli Keskuse tabelist, kui palju on sinunimelisi lehmi. Või otsi tähestiku järgi, kui palju loomi, mis nime kannavad.

2. Mida tasub teada erinevatest suhkrutest

Levinud on teadmine, et valge suhkur pole tervisele kasulik ning selle asemel võiks tarvitada pigem pruuni suhkrut. Suhkrut ei tuleks valida siiski mitte värvi, vaid hoopis töötlemisaste järgi - siirupi või melassiga saab pruuniks värvida ka nn valge suhkru - see aga ei muuda rafineeritud valget suhkrut veel tervislikuks. Kuidas aga erinevatel suhkrutel vahet teha ning neist see õige välja valida?

3. Universaalne puhastusvahend sooda

Puhastusvahendite letid on kauplustes pikad ja kirjud, sest oma vahend on igale pinnale – klaasipesuvahend, pliidipuhastusvahend, WC-poti puhastusvahend, põrandapesuvahend, kraanikausi ja vanni puhastusvahend, roostevabast terasest pindade puhastusvahend, nõudepesuvahend, vaibapuhastusvahend, mööblipuhastusvahend, nõudepesumasina tabletid ja pesuvahendid jne.

4. Lõbus mäng - anagrammide koostamine

Anagrammide koostamine on väga vana tegevus, mis pärineb ajast, kui inimkond võttis kasutusele tähestiku. See oli ka esmane šifreerimise võte, kus mingi tekst esitati segamini aetud tähtede kujul.

5. Looduslikud sääsepeletajad – odavad ja ohutud

Sääskede peletamiseks on ise väga lihtne vahendeid teha, selleks leiab koostisaineid tavalisest köögikapistki. Kodused sääsetõrjevahendid on puhtamad, ohutumad ja odavamad. 

6. Materjalitehnoloogia arendused kaitsevad telefoni ülekuumenemise eest

Kuna mobiilirakendused muutuvad üha keerukamaks ja neid kasutatakse aina rohkem, on seadmete ülekuumenemine muutunud tõeliseks murekohaks. Lisaks erinevatele tegevustele, mida kasutajad saavad oma telefoni kaitsmiseks ise teha, on hakanud ka mobiiltelefonide tootjad leidma viise, kuidas säilitada telefonide stabiilsem temperatuur laialdasel kasutusel.

7. Vegan neljapäev - mahlane banaani-porgandikook India pähkli kreemiga

Seda kooki on imelihtne valmistada ja tulemus jääb ülimalt maitsev. Retseptis olevad kogused sobivad ühe koogi küpsetamiseks 18 cm diameetriga vormis. Soovi korral võib valmistada topeltkoguse ja küpsetada kaks õhemat põhja ning kasutada kreemi kahe kihi ühendamiseks ja katmiseks, et saada veelgi pidulikum kihiline tort.

8. Jõelähtme vallavalitsus hävitab pärandkultuuri

Tule taevas appi - Jõelähtme vallavolikogu liige väidab oma arvamusloos, et lõhet võime me edaspidi ka Norrast osta, peaasi, et Linnamäe pais selle praegusel kujul alles jääks, küsib Eesti Kalastajate Seltsi juhatuse esimees Erki Tammleht.

9. Kass, kes kõnnib linnas omapäi, pole mitte vaba, vaid on lastud hulkuma

Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar uurib sel korral kaheksa asjatundja käest, kuidas peaks suhtuma lemmikloomade vabapidamisse. Kas näiteks Tallinna linnas kassi õue laskmine on talle loomupärase vabaduse ja enesemääramise õiguse võimaldamine? Või tuleb looduses vabalt elavaid loomi hoopis kaitsta lemmikloomade eest? Mida arvad teemast Sina, hea lugeja?

10. Kuidas hoida ja hooldada raamatuid?

Tänapäeval teab igaüks, et arvutit, autot ja kohvimasinat on mõistlik regulaarselt hooldada. Selline käitumine tundub loomulik, sest hooldamine pikendab masinate eluiga. Kuid meie elu ei koosne ainult masinatest. Meie kodudes on ka teistsuguseid väärtuseid. Palju tarkuseid ja häid mõtteid on kirja pandud raamatutesse. Idee poolest on raamatud kestvuskaup, mis säilitavad mõtteid kordi kauem kui arvutid. Kas te teadsite, et ka raamatud vajavad regulaarset hoolitsust. Ei teadnud? Siis on järgnevad nõuanded just teile sobivad.

11. Mihkel Kangur: "Mitte keskkonnal pole probleemid vaid inimkonnal."

Roheline temaatika on kõigi erakondade lähenevate valimiste programmides sees ja kahtlemata väidavad kõik, et just neil on olemas unikaalne kompetents, kuidas Eesti päästa ökokatastroofist, kirjutab Elurikkuse Erakonna asutaja Mihkel Kangur vastuseks Erakond Eestimaa Rohelised juhi Züleyxa Izmailova Bioneeris avaldatud pöördumisele. 

12. Vegan neljapäev - valge šokolaadi-mustika juustukook

Esimese koolinädala lõppu sobib üks magus suutäis. Tänase retsepti autor on Aino Põder.

13. Hiirte ja rottide peletamine looduslike vahenditega

Eesti Loomakaitse Selts soovitab kahjurputukate ja –näriliste ning muttide tõrjeks kasutada looduslikke ja muid humaanseid vahendeid.

14. Säästvalt ühest punktist teise

Liikumine punktist A punkti B on tegevus, millega võib kaasneda suur keskkonnamõju ning see tuleks keskkonnasõbral hästi läbi mõelda. Transport on tööstuse kõrval üks neid inimtegevusi, mis loodust kõige enam mõjutab. Autode bensiini- ja diiselmootoritest eralduvad heitgaasid põhjustavad näiteks kliimamuutusi. Bioneer toob oma lugejateni Eesti Rohelise Liikumise aegumatu loo säästva transpordi kohta.

15. Andrus Freienthal: „Mitte ainult Tapa vald, vaid kogu Eesti vajab keskkonnateadlikumaid kodanikke.“

Bioneer usutleb keskkonnateemadel Tapa abivallavanemat Andrus Freienthali. Uurime näiteks, kas ja kuidas erineb Eesti ja NATO vägede keskkonnakäitumine omaaegsete NSVL-i vägede käitumisest. Küsime, kas abivallavanem ise julgeb juua Tapa ja Tamsalu kraanivett. Saame teada, miks pole Tapal ikka veel jäätmejaama. Küsime, kas parkides kasutatakse mürgiseid taimekaitsevahendeid. Heidame valgust ka 2019. aasta plaanidele.

16. Viljandi Pärimusmuusikafestival soovib olla prügivaba

Ja jällegi on käes see aeg aastast, kus kehalt või vaimult noored hakkavad pakkima kotte, et teha igaaastane visiit Viljandisse. Viljandi pärimusmuusika festival on kõige muu kena kutsuva ja kumiseva kõrval tuntud oma keskkonnasäästliku suhtumise poolest. Siit on saanud oma hoo kätte mõned praeguseks üle Eesti levinud taaskasutuslahendused nagu näiteks Topsiring.

17. Kuidas leida poest keskkonna- ja inimsõbralikku kangast?

Kui valime poes puuvillase kanga, siis mõtleb ilmselt igaüks, et see on looduslikust materjalist, pehme ja nahasõbralik. Kui hakata valmiskangast natuke kaugemale mõtlema, siis selgub kahjuks, et alguses ohutuna tundunud puuvillkangas seda enam ei olegi.

18. Plastkõrred – kellele ebavajalikud, kellele hädavajalikud

Plastkõrred on enamikule piisavalt tühised ja ebaolulised, et need puhtama keskkonna nimel kerge südamega ajaloo prügikasti heita. Paraku ei saa aga osa meie hulgast plastkõrtest nii lihtsalt loobuda, sest need on igapäevaelus väga tähtsal kohal.

19. Aia- ja metsasaaduste säilitamisviisid

Eesti kliimas on värskete kodumaiste aia- ja metsasaaduste aeg nii lühike, et suvel laetud vitamiinivarudest ei piisa organismil talve üleelamiseks. Seetõttu tuleb just suvisel perioodil mõelda, milliseid marju, aed- ja puuvilju ning seeni saab säilitada talvise vitamiinvaeguse vältimiseks ning toidulaua mitmekesistamiseks. 

20. 10 koostisosa, mida tasuks nahahoolduses kindlasti vältida

"Aeg-ajalt tekib mul soov siseneda mõnda kauplusse ja uudistada riiulitele välja pandud nahahooldustooteid. Mulle jääb silma mõni erksa sildiga plastpudel, millel ilutsev tekst väidab, et tootes kasutatakse äsja avastatud täiuslikumat kollageeni või mingit uudset kortse kõrvaldavat koostisosa. Panen end mõttes tarbija olukorda ja minu esimene reaktsioon ongi: „Ostan ära!“ Kuid sellised firmad mind juba ninapidi ei vea," kirjutab Abby Jean veebilehel annmariegianni.com.

21. Andrus Freienthal: „Inimesed ei oska ja ei taha oma lemmikloomade eest hästi hoolitseda.“

Bioneeris ilmus põhjalik artikkel Tapa valla keskkonna teemadel. Tapa abivallavanem Andrus Freienthal tõdes usutluses, et paljud vallas lemmikloomi pidavad inimesed on enda arvates viksid ja viisakad, kuid kui kuulata, kuidas nad oma loomi peavad, tahaks neid inimesi karistada! Bioneer uuris, miks abivallavanem sellisel arvamusel on.

22. Mida teha vanade riietega ja asjadega?

Enne, kui viskad oma vanad riided või asjad olmeprügisse, mõtle, kas nendega annab ka midagi muud teha. 

23. Liina Karrofeldt: "Lemmikloomad peavad ka metsas olema rihma otsas."

Bioneer uuris RMK loodusõppe teemajuhilt Liina Karrofeldtilt, mida peab meeles pidama lemmikloomaga RMK matkarajale minnes. 

24. Leia Facebookist oma kodukandi taaskasutusgrupp

Keskkonnahoidliku eluviisi üheks võimaluseks on kasutuseta asjade uuesti ringlusesse suunamine. Bioneer otsist välja üle 100 erineva Facebooki grupi, kus saab oma kraami taaskasutusse suunata või asjadele uut elu anda. Taaskasutamise viisiks võib olla nii asjade tasuta ära andmine, vahetamine kui ka müümine. Kui teate veel mõnda gruppi, lisage see loo kommentaaridesse. Meie keskendusime gruppidele, kus saab ka vahetada ja ära anda.

25. Saarehullu päevaraamat #11 Kõinastu laid

Rändrahnud, kadakate ja mändidega vahelduvad kukemarjanõmmed ning nüüdisaegsed suvilad – need on vaid mõned märksõnad, mis iseloomustavad möödunud nädalal tutvustatud Koipsi saart. Kuhu viib matkatee meid järgmisena? Annan vihjeks tsitaadi tuntud Eesti mängufilmist: “see polegi nagu päris saar, see on rohkem nagu poolsaare moodi saar…”. Kõnealune maalapp on 2,62 km2 suurune Kõinastu laid ning linateoseks 1968. aasta “Mehed ei nuta”, mis ongi suuremalt jaolt just Kõinastul filmitud.

26. Anna oma hääl Indoneesiat laastava palmiõlitööstuse vastu!

Kit Kat, Colgate hambapasta, Johnson's beebikreem, Dov'i tooted, Doritos, Kellogg's, Ritz küpsised, M&M's kommid, Head&Shouldersi šampoon - pea kümme aastat tagasi lubasid ülalpool üles loetud tootjad, et ei osta palmiõli enam vihmametsade hävitajatelt.

27. Euroopa Liit soovib keelustada plastist ühekordseid nõud

Euroopa Liit soovib keelata kõrvatikud, plasttaldrikud ja kahvlid. Samuti need kepikesed mille külge õhupallid seotakse. Nafta baasil toodetud nõudepesulappide, plastmassist joogitopsikeste ja einepakendite kasutust plaanitakse drastiliselt vähendada, näiteks selle eest lisatasu nõudes. Nii kuulutas maailma meedia.

28. Eesti on keskkonnapoliitikas üks jätkusuutmatumaid riike ELis

Jaanuari teises pooles avalikustatud Yale’i ülikooli keskkonnapoliitika ja-õigusteadlaste koostatud keskkonnaindeksi (Environmental Performance Index – EPI) järgi on Eesti üks jätkusuutmatumaid riike ELis. Eesti asub saja kaheksakümnest riigist koosnevas edetabelis küll 48. kohal, ent jääb tahapoole enamus EL riikidest, sh Lätist ja Leedust.

29. Meie igapäevast palmirasva anna meile tänapäev

Prantsusmaal süüakse iga päev 230 tonni Nutellat (84 000 tonni aastas). See kogus moodustab 26% ülemaailmsest tarbimisest. Igal aastal toodetakse umbes 50 miljonit tonni Nutellat.

30. Saarehullu päevaraamat #7 Rammu saar

Viimasel korral hulkusime Karala-Pilguse hoiualal, trehvasime rebastega, püüdsime tulutult pääseda Naistekivimaale ja Südamerahule ning nautisime kohisevaid merelaineid Mõndalaiul. Nüüd aga ootab meid ees Rammu saar: ligikaudu 1 km2 suurune maalapp Kolga lahes, mis pakub külastajale palju avastamisrõõmu nii looduse kui ka pärandkultuuri seisukohalt. Rammu saarele pääsemiseks tuleks uurida kohalike paadimeeste kontakte Kaberneeme sadamast, osaleda mõne matkafirma süstamatkal või lüüa kaasa SA Eestimaa Looduse Fondi (ELF) looduskaitsetalgutel. Kindlasti tuleb aga meeles pidada, et linnukaitseala tõttu kehtib Rammul osaline liikumiskeeld juuli keskpaigani.

31. Vegan neljapäev - kirju koera sõber

Kirju koera magustoit on paljudele lapsepõlvest tuttav. Kirjut koera on lihtne valmistada, see säilib külmkapis mitu päeva ning maitseb alati suurepäraselt. Eriti tore on küpsiseid koos lastega purustada. Antud retseptist valmiv kirju koer ei ole väga magus ning vastavalt oma soovile võib siia juurde lisada pähklitükke ning muid kuivatatud puuvilju. Head maiustamist!

32. Eestimaa Rohelised Elurikkuse Erakonnale: "Enam pole aega egode upitamiseks. Parem tegutseme koos!"

Bioneeris ilmus arvamuslugu, milles Toomas Trapido kutsub inimesi liituma Elurikkuse erakonnaga. "Elurikkuse Erakonda on vaja sellepärast, et me oleme ainukesed, kellel on teadmised, oskused ja tahe Riigikogus looduse eest päriselt seista," väitis Trapido. Erakond Eestimaa Rohelised juht Züleyxa Izmailova leiab, et väide ei vasta tõele.

33. Mida peaks teadma patareidest ja akudest?

Patareisid ja akusid kasutatakse igapäevaelus väga laialdaselt: näiteks mobiiltelefonides, digitaalkaamerates, elektroonilistes mänguasjades, raadiotes, kellades jne. Bioneer uurib, kuidas valida, kasutada ja käidelda patareisid ja akusid. Nimelt sisaldavad paljud akud ja patareid ohtlikke kemikaale. Õigeid valikuid tehes on võimalik säästa keskkonda, tervist ja raha.

34. Meie lapsed kogusid 4,1 miljonit teeküünlaümbrist ja 878 000 kasutatud patareid

Ligikaudu 12 000 last kogus Eesti ühe suurima keskkonnakampaania “Küünlaümbriste jaht” käigus nelja kuuga ligi 4,1 miljonit teeküünlaümbrist, sõsarkampaaniaga “Patareijaht” aga rohkem kui 878 000 kasutatud patareid. Parimad üksikkogujad said saagiks 18 000 küünlaümbrist ning 27 688  vana patareid.

35. Närilised levitavad inimestele ohtlikke nakkushaiguseid

Eestis oli viimane katkuepideemia aastatel 1710–1712. Pärast 1713. aastat pole Eestis katku olnud. Katk on nakkushaigus, mida põhjustab mikroob Yersinia pestis. Surmava katku said paljud inimesed näriliste või kirpude vahendusel. Haigus levib ka inimeselt inimesele. Bioneer uurib, kas näriliste levitatavad haigused on jäänud minevikku? 

36. Triinu Priks: „Mõned koerad on ise tulnud Tallinna kodutute loomade varjupaika.“

Bioneer uuris, miks lemmikloomad varjupaikadesse satuvad ja mis neist edasi saab. Küsimustele vastas Varjupaikade MTÜ üldjuht Triinu Priks.

37. Tselluloositehas vajab reostusega toimetulekuks vähemalt poolemiljardise maksumusega tehisraba

Ma olen teeneline rabaehitaja. Kui te veel ei tea. 2000 aastate alguses tegelesin koos Tõnu Mauringu ja Ülo Manderiga märgaalapuhastustehnoloogiatega ning me ettevõte ehitas ka märgalasid reoveepuhastuseks. Kus sellised on? Viljandimaal Kõos, Holstres ja Paistus. Suurim projekt oli Kohtla Järve reoveepuhasti ümberkavandamine märgalapuhastusprotsessiks.

38. Läänemeres alustatakse süstemaatilise ravimijääkide sõeluuringuga

Eesti Vee-ettevõtete Liit annab teada, et ELi poolt rahastatud CWPharma projekti raames on alanud ravimite toimeaine jääkide sõeluuring kuue jõe valglas eesmärgiga saada parem ülevaade Läänemere piirkonnas keskkonda jõudvate ravimijääkide allikatest, heitkogustest ja analüüsitud kontsentratsioonidest keskkonnas. Eestis tegeleb proovide võtmisega  Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK). 

39. Shalomi Pärnu abikeskuse juhtum: õppetund sotsiaalsetele ettevõtetele ja omavalitsustele

Pärnu linn ei osta sellest aastast abivajavatele lastele enam päevakeskuse ja turvakodu teenust, vaid hakkab seda neile hoopis ise pakkuma. Linnavalitsuse varasemate hangete võitja ja lapsi kuni 2017. aasta lõpuni aidanud Pärnu Shalomi abikeskuse märkimisväärseid investeeringuid saanud maja, seisab nüüd tühjana, kirjutas selle aasta 28. jaanuaril ERRi veebiportaal. Kuus Shalomi töötajat koondati. Bioneeri toimetaja Katrin Jõgisaar ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juht Jaan Aps uurivad artiklis, kuidas selline olukord kujunes. Jagame ka nõuandeid omavalitsustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele, kuidas kõikide osapoolte vajadusi arvestades oma teenuseid arendada.

40. Saarehullu päevaraamat #17 Pedassaar

Möödunud reedel külastasime kaunist ja vaheldusrikast Mohni saart, kus kuldsed liivikud puidust laudteedega köitsid pilku rändrahnude, nägusate tsaariaegsete hoonete ja hiiepärnaga võidu. Seekordne sihtpunkt – Pedassaar – asub Mohnile väga ligidal; nimelt Kolga lahes, kus oleme juba varemalt tutvunud Rammu ja Koipsi saartega. Saarehull haaras paar aastat tagasi oma lähikondsed kaasa ning tegi Pedassaarel ühe suvise päevareisi.

41. Ühekordsete plasttoodete keeld sai esimese rohelise tule

Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu sõlmisid esialgse kokkuleppe osade plasttoodete keskkonnamõju vähendamise direktiivi kehtestamiseks. See tähendab, et 2021. aastast enam mitmeid ühekordseid plasttooteid turule lasta ei tohiks.

42. JÕULUNIPID: Kas teie pesete mandariine?

Seda, et puuvilju tuleb enne söömist pesta, teavad ka lapsed. Kahjuks unustatakse jõulude ajal saabuvas mandariinihulluses sageli ära, et ka tsitruselised on puuviljad ning vajavad enne sööki pesemist. Miks? Lugege edasi ja saategi teada.

43. Tee ise lauamäng!

Kuidas teha perele vahva lauamäng nii, et see maksab vähe, oleks eriline ja õpetaks pealekauba ka loodust? Bioneeri blogija Pille Lipp tegi pereringis just sellise lauamängu valmis.

44. Züleyxa Izmailova: „Lagedas ja põõsasteta linnas ööbiku laulu ei kuule.“

Bioneer usutleb Tallinna abilinnapead Züleyxa Izmailovat. Saame teada, mida peab Tallinn muutma inimeste kaasamise kultuuris. Küsime, kumb on linnas olulisem, kas parkimisplats või roheala. Pärime, mis on saanud roheliste plaanidest pakkuda haridusasutustes lastele mahetoitu ja keelata mänguväljakute mürgitamine taimekaitsevahenditega. Need on vaid mõned intervjuu teemadest. Hea lugeja, kas oled abilinnapeaga nõus või vaidled vastu?

45. Tallinnast saab pestitsiidide vaba linn

Tallinna linnavolikogu toetas tänasel istungil Erakonna Eestimaa Rohelised algatust liituda pestitsiidivabade linnade võrgustikuga.

46. Mooste Taaskasutuskoda muudab kirbuturu elustiiliks

Kaks hakkajat naist Kristi Zolgo ja Piret Parmi veavad Moostes sotsiaalse ettevõttena tegutsevat mittetulundusühingut Taaskasutuskoda. Taaskasutuskoja kirbuturg ja vastuvõtupunktid Kagu-Eestis on peamised märksõnad, millega ettevõtet seostatakse ja mille üle eestvedajad ise väga uhked on. Naiste kõige suurem eesmärk on muuta taaskasutamine elustiiliks, kuna taaskasutamine on tegelikult ainus toimiv ja keskkonnahoidlik lahendus asjade üleküllusele.

47. Kalamaja Printsess loob ökomoodi koostöös Uuskasutuskeskusega

Ökomoe bränd Kalamaja Printsess toodab puhta joonega kvaliteetseid minimalistlike riideid. Kõik tooted on ainueksemplarid ning neis kasutatakse hoolega valitud kangajääke. Bränd väärtustab aeglast moodi. Brändi loojaks on näitleja ja ema Karin Rask.

48. Heegeldame kaltsuvaiba väikseks jäänud lasteriietest

Kui peres on väiksed lapsed, siis paratamatult tekib riideid, mis on neile väikeseks jäänud. Enamuse neist saab edasi anda. Kuid sageli tekib ka selliseid, mis edasi andmiseks ei kõlba. Mina ei raatsi selliseid riideid prügikasti visata. Võtsin käärid ja hakkasin ribasid lõikama.

49. Oma vanad riided ja asjad saad viia Uuskasutuskeskusesse Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Võrus ja Paides

MTÜ Uuskasutus loodi 2004. aastal Heateo Sihtasutuse, Eestimaa Looduse Fondi, SA Caritas ja kahe eraisiku, Rasmus Raski ja Priit Mikelsaare poolt isemajandava sotsiaalse ettevõttena, mille eesmärk on saata kasutatud asjad ringlusesse ning muuta uuskasutamine lihtsasti kättesaadavaks ja igapäevaseks kõikidele Eesti inimestele.

50. Rimi lõpetab ühekordsete plasttoodete müügi

Rimi emafirma Rootsis ICA Gruppen on vastu võtnud uue plastistrateegia, mille eesmärk on, et ühekordsed plasttooted kaovad järk-järgult müügilt kogu kontserni piires, sealhulgas ka Eestis. Alates 2020. aastast valmistatakse ühekordselt kasutatavad kohvitopsid, taldrikud, söögiriistad, kõrred ja vatipulgad paberist või muust looduslikust materjalist, mis ei lõpeta ookeanis plastina.

51. Kes on kõige rohelisem?

„Kes on kõige rohelisem“ on võistlussari, kus erinevad poliitikud seisavad keskkonna eest.

52. Vegan neljapäev - kakaokohukesed

Sellenädalane retsept Kükitavalt Mannateralt (Sandra Puusepp).

53. Mis keeles tuleb edendada eestlaste keskkonnateadlikkust?

Eelmisel nädalal õnnestus mul käia Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse korraldatud mereprügi teemalisel seminaril, kus otsiti lahendusi mereprügi vähendamiseks. Puhkepausil sattusin pealt kuulma kahe osaleja vestlust, et üle pika aja on nad sattunud keskkonnaüritusele, mis on eesti keeles. Tõdeti, et kohal on palju neid inimesi, kes inglisekeelsetele üritustele kunagi kohale ei tule. Võõrkeelsed üritused piiravad keskkonnasõnumi levimist. Kahjuks pidin pealt kuuldud vestlusega nõustuma. Inglisekeelseid tõlketa üritusi on tõesti liiga palju.

54. Loomakaitsjate vastus Rimile: "Mõnikord ei saa ilma mõjutuskampaaniata."

Eelmisel nädalal ilmus Bioneeris artikkel, milles Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats tutvustas Rimi maailmavaadet ja põhimõtteid. Vastusena küsimusele, mida õppis Rimi kaubanduskett konfliktist loomakaitsjatega, vastas Katrin Bats, et tegemist oli Eestis veel vähetuntud rohelise väljapressimisega. Bioneer küsis põllumajandusloomade kaitsega tegeleva organisatsiooni Nähtamatud Loomad eestvedajalt Kristina Meringult, kas puurikanade õiguste eest seismine on väljapressimine.

55. Vanad ravimid ei sobi prügikasti

Eestis on levinud vananenud arvamus, et ravimeid jääb üksikisikul järgi sedavõrd väikeses mahus, et pole patt visata need üksikud tabletid või kreemituubid tavalisse prügikasti. Sageli soovitatakse aegunud rohud hoopis WC-potist alla lasta. Toimib põhimõte, et mis silma alt kadunud, see meelest läinud. Tegelikult on aegunud ravimid ohtlikud jäätmed, mille valesti käitlemisega teeme halba nii oma tervisele kui ka keskkonnale.

56. Marko Kaasik: "Eesti ökoriik on võimalik üksnes üleilmses ökoriikide ja -kogukondade võrgustikus."

Eestimaa Rohelised nõustuvad suurelt osalt nii Mihkel Kanguri tähelepanekutega Eestis toimuva kohta kui ka tema tulevikuvisiooniga. Keskkonnahoidlikult käituvatele kogukondadele tuginev ühiskond ja ühiskonna vaimne tervenemine on Eestimaa Roheliste programmilised seisukohad, mille nimel töötame. Näeme toimuvas veelgi laiemat konteksti, sest Eesti on osa Euroopast ja maailmast ning üleilmastumine toimub enneolematus tempos.

57. Reet Ausi taaskasutusmood Stockmannis

Tekstiiliprügi on kasvav probleem kogu maailmas, samuti Eestis. Kiirmood on kaasa toonud madalad hinnad ja sageli madala toote kvaliteedi, kuid samal ajal on kasvanud inimeste sissetulekud: riideid ostetakse rohkem, kantakse vähem ning asjad kuluvad kiiresti. Maailmas saadetakse igas sekundis prügimäele üks rekatäis riideid. “EL-is kogutakse vaid 25% kasutatud riietest korduvkasutuseks või materjalina ümbertöötlemiseks, ülejäänu lõpetab oma elu prügimägedel või põletites,” selgitab Uuskasutuskeskuse volinike kogu liige ja ringmajanduse nõustaja Kerli Kant Hvass.

58. Milleks on vaja plasti olmeprügist lahku sortida - Klooga näide

See on üks osa loost, kuidas MTÜ Graafilise Loojutustamise Selts, aadressiga Klooga, Metsa 12, oma prügikonteineri dieedi peale pannud on,  ja seda eesmärgiga oma pakendite ja jäätmekäitlus nullini viia. Mille poole püüdleb ka valdav enamik mõistlikust maailmast.

59. Urmas Klaas: "Tselluloositehase diskussioon tõstis tartlaste teadlikkust Emajõe vee seisundist."

Milline on Emajõe seisund? Kas linnavalitsuses sorditakse jäätmeid? Kui palju on Tartus hulkuvaid kasse? Mida toob Tartule aasta 2019? Need on vaid mõned küsimused, mida Bioneer esitas Tartu linnapeale. Võta aega ja loe, mida Urmas Klaas vastas. Hea lugeja, kas oled nõus või vaidled vastu?

60. Kiusamisvaba Eesti algab meist endist

Ma olen juba mitu päeva mõelnud ühe huvitava ent kurva fenomeni üle. Mulle tundub, et Eestis vajab looduse kõrval üha enam säästmist ka inimene ja tema heaolu. Maad on võtmas suhtumine, et teisele inimesele halvasti ütlemine, mõnikord lausa kiusamine on igati normaalne.

61. Vegan neljapäev - šokolaadi-õlle tort viskikreemiga

Seekordse veganretsepti autoriks on Emily Rosenberg, kes tegutseb nime all Vaniljetüümian.

62. Jäätmete sortimine

Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Just seetõttu on kõige tähtsam mitte jäätmeid sortida, vaid nende teket ennetada! See on jäätmekäitluse kõige olulisem tegevusviis. Kui jäätmeteket vältida ei saa, alles siis tuleb asuda sortima.

63. Tallinn püüab päikest

Roheliste eestvedamisel rajatakse Tallinna linna hoonetele päikeseelektrijaamad – järgneva kahe aasta jooksul ehitatakse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks linna omandis olevatele hoonetele kuni 100 päikeseelektrijaama. Projekti käigus investeeritakse taastuvenergiasse 3 000 000 eurot.

64. Eesti rohetehnoloogid on algatanud Kesk-Aasias jätkusuutlikkust toetava koostööprojekti

Eestist toimub teaduse- ja tehnoloogiasiire Usbekistani eesmärgiga edendada jätkusuutlikku arengut ja rohetehnoloogiate kasutuselevõttu, millele aitab kaasa ühise rohetehnoloogiate arendamise koostöökokkulepe loomine.

65. Tallinna kesklinnas põletati siga (häirivad pildid!)

Eile keskpäeval avanes Tallinnas Kompassi väljakule sattunud inimeste ees õõvastav vaatepilt. Keegi oli võtnud kärusse seapea, koodid ja mõned siselundid, need mingi tundmatu vedelikuga, ilmselt masuudiga üle valanud ning põlema pannud.

66. Katrin Bats: "Täna võime öelda, et vastutustundlik mõtteviis on Rimi DNA-s."

Mõne päeva eest ilmus Bioneeris artikkel, milles Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats ütles, et majapidamistes visatakse ära 3 korda rohkem toitu kui kauplustes. Veel saime teada, et Rimi alustas tarbijate toiduteadlikkuse tõstmiseks kampaaniat „Tarbime targalt“. Bioneer otsustas pöörata teema teistpidi ja uurida, mida Rimi ise ettevõttena ära teeb, et olla vastutustundlik ja keskkonnateadlik. Samuti uurime, kuidas suhtub ettevõte konflikti loomakaitsjatega ning kas puuetega inimesi on mõtet tööle palgata.

67. Paulig aitab kohvijäätmetest toodetud elektriga SOS Lasteküla

Eestlased joovad peaaegu 6 kg kohvi, naabrid soomlased lausa 10 kg inimese kohta aastas. Sellest tekib suur hulk kasutatud kohvipuru. Paulig algatab kohviringluse projekti, milles toodetakse kasutatud kohvipurust bioenergiat. 

68. Fazer – põhjamaade vastutustundliku šokolaadi tootmise lipulaev

Praeguseks on igaüks kuulnud kakaokasvatuse ühest või teisest kitsaskohast: olgu selleks siis kakao madalast hinnast tingitud vaesus, lapstööjõu kasutamine ja inimkaubandus, kakaokasvatuse ebakindel tulevik või vihmametsade raiumine ühe suureneva kakao nõudluse pärast. On ju üsna mõistetav, et tänases vabalt leviva infoga maailmas tajub iga tootja tarbijate üha tõusvat huvi tema toodangu tausta vastu, küll keskkonnamõju, küll sotsiaalse mõju aga ka ettevõtte enda väärtuste ja eetiliste hoiakute vastu. Bioneer uuris, kuidas on lood põhjanaabrite tuntuima magusatootja Fazeri vastutustundlikkusega.

69. Ohtlik sosnovski karuputk on jõudnud ka Tallinna tänavatele

Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) on sarikaliste sugukonda kuuluv õistaim, mis on ohtlik võõrliik. Bioneeri toimetajad pildistasid mõne päeva eest Sosnovski karuputke Tallinnas Veskimetsa elurajoonis. Lisaks kohalike taimede elupaikade ohustamisele on taim väga mürgine.

70. Meisterdame nahajääkidest seljakotte

Mõne aja eest ostsin ühest oksjoniportaalist mitu kilo nahajääke. Seda mõttega teha endale ise käekoti laadne ese. Tänaseks pole ma veel selle idee teostuseni jõudnud. Kuid samas on mul juba kaks kotti valmi tehtud. Oma lastele, kuna sageli on vaja kuhugi panna ujumiseks vajalikud asjad või vahetusriided, mida lasteaeda viia.

71. Uus õppetool muudab jäätmed toodeteks

Eesti Maaülikooli plaan luua jäätmevabade tehnoloogiate (zero waste)* õppetool sündis kahe naise koostööst – Ivi Jõudu on EMU Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli hoidja, Piia Pääso Polli Aiandusuuringute Keskuse juhataja. Enne seda, kui nad hakkasid koos kirjutama rahastustaotlust õppetooli loomiseks, polnud kaks naist sisuliselt koostööd teinud. Ivi ja Piia naeravad: “Ükskõik kui hästi või halvasti sellel õppetoolil tulevikus läheb, kõige olulisem tulemus on juba saavutatud, me teeme omavahel igapäevaselt koostööd.”

72. Plekilised riided ei tähenda, et sa ei hooli oma lastest

Kui te näete mu lapsi plekiliste riietega, siis ei tulene see sellest, et ma neist ei hooli. Võiks öelda, et otse vastupidi. Nimelt proovin võimalikult väikesel viisil kahjustada loodust, mis neile peale minu põlvkonda päranduseks jääb.

73. Riigi plaan solvab omastehooldajaid

9. märtsil, avaldas sotsiaalministeerium teate, et riik kuulutas välja hanke, millega üritatakse hoolekandesüsteemi kaasata senisest enam vabatahtlikke. Eesmärk on vabatahtlike abiga toetada eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul juhendamist, abi või järelevalvet.

74. Kätte on jõudmas aeg lehti komposteerida

On aeg mõelda puulehtede komposteerimise peale! Kogu see jant lehtede "peitmisega" ning suurte ja väiksemate kilekottidega jääb ära, kui sa sead valmis väikse nurgakese oma hoovis.

75. 6 lihtsat keskkonnasõbralikku nippi rohelise võtmega hotellidelt

Hotellide ja teiste majutusettevõtete potentsiaali säästva tarbimise ja keskkonnahoidliku käitumise eeskujuna on raske alahinnata. Loodussõbralik hotell näitab igapäevases praktikas ette, kuidas on võimalik säästa korraga nii keskkonda kui ka tervist.

76. Liiga suur pakend raiskab ruumi ja ressursse

"Panin eile õhtul lapsele valmis pudru tegemise asju, sest tema on hommikul esimene, kes süüa tahab. Jätsin kopsiku kõrvale Tartu Milli tatrahelveste paki, kuna neid helbeid on kõige lihtsam teha ja see puder meeldib kogu perele. Ühtlasi vaatasin üle meie pudruhelveste sahtli:  mida on, mis on otsa saamas ja kas saan asju paremini paigutades saavutada sahtli parema sulgumise. Selgus, et saan. Nimelt võin lahti teha mitu erinevat pudruhelveste pakki ja valada sama tootja samad tooted ühte pakki kokku. See tähendab, et ostan poest pootühja pakendi," kirjutab Bioneeri lugeja Eva Roos. Teda häirivad tootjad, kes müüvad ostjale liiga suure pakendi. Lugege ja mõelge kaasa!

77. Uus jooksutrend plogging loob puhtamat keskkonda

Internetis rohkelt laineid löönud uus jooksutrend plogging on leidnud endale fänne üle kogu maailma. Plogging võlub oma lihtsusega – igaüks saab keskkonnale kasulik olla oma igapäevasel jooksutiirul ühtlasi ka maas vedelevat prügi korjates.

78. Sille Ilves ja Martin Leamon: duo, mis mängib kogu elu

Reval Folk küsis Sille Ilveselt ja Martin Leamonilt mõned küsimused.

79. New Rustic annab uue elu tööstuse jääkmaterjalidele

New Rustic on modernne käsitööbränd, mis loob kande-, selja- ja vöökotte suurtootmiste jääkmaterjalist. Modernsed, käsitööna valmistatud käe- ja seljakoti kangad kootakse Eesti väikelinnas Karksi-Nuias kangastelgedel tekstiilitootmisest tekkivast jääkmaterjalist. Nahast detailid on mööblitööstuse jäägid.

80. Millal jätta laps lasteaiast koju?

Väikelaps võib haigestuda tavalistesse viirusnakkustesse 5–10 korda aastas. Selliseid nakkushaigusi esineb kõige sagedamini sügisest kevadeni. Tavaliselt kestavad nakkused mõnest päevast kuni nädalani ja nendest toibumine võib võtta veel kuni nädala. Mõned lapsed võivad sattuda aga nakkushaiguste keerdkäiku ning haigestuda kergesti ja üha uuesti. Kui tundub, et laps haigestub liiga sageli, tuleb sellest rääkida lapse arstiga. Teie lapse haigestumises ei ole süüdi teised lapsed ega nende vanemad.

81. Tekstiilist pesukaitsmete ABC

Minu käest uuritakse tihti erinevad küsimusi tekstiilist pesukaitsmete kohta. Kuidas need töötavad? Kas lekivad? Kuidas need paigal püsivad? Kas pesta kuuma veega või külma? Küsimusi on palju, mistõttu on paslik teha üks pikk ülevaatlik postitus.

82. Vegan neljapäev - kõrvitsa-läätse pikkpoiss

Viimase jõulueelse nädala veganretsepti autoriks on kohvik Elujanu.

83. Rabasaare: küla, mis sündis ja hääbus koos Lehtse turbatööstusega

Rabasaare küla Tapa vallas on kunagise (enam kui 500 töölisega) Lehtse turbatööstuse keskus. Küla sündis koos turbatööstusega ja ka hääbus koos sellega. Praeguseks elab kummituslikult tühjas asulas vaid kaks-kolm püsielanikku, tühjadest majadest on igaks juhuks elekter välja võetud ja vett peab ämbriga hoovi pealt tooma. Küla suurimaks vaatamisväärsuseks on seisma jäänud aeg, mis lubab uudistada 1930ndatel aastatel ehitatud töölismaju ning tööstushooneid.

84. Reval Folk näitab Tallinna kultuurisündmustele eeskuju prügi vähendamisega

Laupäeval, 15. septembril kell 19 alustab Tallinnas Vanalinna Muusikamajas oma teist hooaega pärimuskontsertide sari Reval Folk. Korraldajad otsustasid kasutada hooaja jooksul kohvikus vaid taaskasutusnõusid.

85. Taimar Ala: „Tänaseks oleme juba kogenud endi nahal kliima ühekraadise soojenemise tagajärgi."

Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) võttis 5. oktoobril vastu ülemaailmse kliimasoojenemise 1,5 °C eriraporti, mida maailma avalikkusele esitleti.

86. Lentsius Design loob moodi vanadest telkidest ja vormirõivastest

Lentsius Design brändil on kaks poolust – aksessuaaride kollektsioon ning kontseptuaalne rõivadisain.

87. Musja lugu

Kass Musja elas meil töö juures. Ühel sügisel siginesid meie jaama hiired. Laenutasime küll ühelt tuttavalt kassi nädalaks, kuid see oli nii ära kodustatud kõuts, et kartis suisa närilisi. Meil maal rääkis ema ikka, et kõige parem hiirte murdja on emane kass.

88. Kas iga heli on müra?

Müra definitsiooni kohaselt on müra ebakorrapärane helide kogum, mis koosneb eri sageduse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Lihtsam müra definitsioon ütleb, et müra on igasugune heli, mis häirib.

89. Kuidas olla keskkonnateadlik kuduja?

Viimasel ajal on noorte seas igasugune käsitöö taas populaarseks saanud. Kuigi poodides pole riietest ja ehetest puudust, nagu oli meie emadel-vanaemadel, otsustavad siiski mitmed noored endale ja oma lähedastele ise esemeid meisterdada. Need esemed on näiteks omanäolisemad kui kaubamajades pakutav masstoodang ja kindlasti ka vastupidavamad. Kudumine võib seejuures olla ka igati roheline hobi.

90. Karuputke mürgi mõju aitab leevendada päikesevalgusest hoidumine

Karuputkega kokkupuutunu peaks nahka kiiresti pesema ja kokkupuute kohta vähemalt kaks päeva päikesevalguse eest kaitsma. Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on sel aastal juba esimese karuputke mürgistuse ka registreerinud.

91. Lasteriietest saavad nukuriided

Veel enne, kui hakkasin kaltsuvaipu heegeldama, tegin väikeseks jäänud või plekikestega lasteriietest nukuriideid. Kuna tütrele meeldisid multifilmitegelased, siis oli tal kahju loobuda mõnest pluusist, kus lemmiktegelane peal juhtus olema. Nii tekkis idee teha pluusid hoopis nukkudele sobivaks. Võtsin käärid ja hakkasin lõikama.

92. Teadliku tarbija meelespea: soola ja suhkru märgistus toidupakendil

Ükski toit ega toitaine ei ole üksikuna kasulik või kahjulik. Tervislik või ebatervislik saab olla inimese toiduvalik tervikuna. Suur samm teadlikuma elustiili poole on toidu koostise jälgimine. Kahjuks puudub paljudel tarbijatel endiselt arusaam, kui palju soola või suhkrut ühe või teise toote tarbimisest saadakse. 

93. Plastipaast vanal heal Inglismaal

Tuhkapäeval alanud 40-päevane paast anglikaani kirikus, mis kestab ülestõusmispühadeni, on seekord isesugune. Muidu on ikka nii olnud, et usklikud lubavad hoiduda tubakast, alkoholist, magusast või vandumisest-valetamisest. Seekord on anglikaani kirik usklikke üles kutsunud uueks väljakutseks – hoidutagu 6 nädalat plasti kasutamast!

94. Juhan Uppini tegemistest enda ja teiste silme läbi

Lõõtsakuningat usutleb akordionist ja tema magistritöö juhendaja Tuulikki Bartosik.

95. Vanad ristid jäävad jalgu?

Mis arvad sina meie vanadel kalmistutel vanade raudristide väljakangutamisest ja minema viskamisest - hävitamisest?

96. Fotokonkursi “Metsik linn” võitis Marko Toomast

Tänavuse Loodusfestivali fotokonkursi võitis üldarvestuses Marko Toomasti foto, mis on tehtud Kuressaares.

97. Kas keskkonnast hoolivad vaid naised?

Mitu Põhja-Ameerika ja Euroopa uuringut toob välja tõsiasja, et mehed ja naised suhtuvad keskkonnaprobleemidesse erinevalt. See väljendub nii hoiakutes, arvamustes, väärtushinnangutes kui ka käitumismustrites. Näiteks on naised agaramad prügisorteerijad, oma pakendiga poodlejad ning eelistavad autole ühistransporti. Tõenäosus, et mehed ei taha riidest kotti poodi kaasa võtta või jalgratast auto asemel osta, on päris suur. Sellest eripärast tulenevalt on tarvis keskkonnaprobleemide ennetamises ja lahendamises võtta arvesse sootegurit. Sooküsimus keskkonnaliikumises kinnitab teadusuuringute abil tähelepanekut, miks on aktivistid ja niinimetatud teadlikud tarbijad enamasti naissoost.

98. Euroopa Liidu plastikeelu ABC

23. mail 2018 jõustusid Euroopa Komisjoni uued juhtnöörid plastmassi kasutuse osas.

99. Kodu korda! Kuidas puhastada kraanikaussi kodukeemiat kasutamata?

Kraanikausi muudavad mustaks katlakivi, seebijäljed ja pesemise käigus eemalduv mustus. Mida teha, et hommikul hambaid pesema minnes ootaks meid särava pinnaga valamu? Kas selleks peab ostma kloori sisaldavaid ja sidruni järgi lõhnavaid kalleid puhastuskreeme? Ei pea, sest tegelikult piisab vaid sidrunist.

100. Toom Tekstiil aitab uuele elule teki-, madratsi- ja tehniliste tekstiilide tootmisel tekkivad jäätmed

Toom Tekstiil AS tegeleb Viljandis tööstuslike tekstiilijäätmete ümbertöötlemisega, milleks on eelkõige teki-, madratsi- ja tehniliste tekstiilide tootmisel tekkivate tekstiilijäätmete ümbertöötlemine uuesti kasutatavaks kiuks. Ümbertöödeldavad kogused on suurusjärgus 100 tonni kuus.

Jaga: