Keskkonnaministeerium ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) allkirjastasid Euroopa Majanduspiirkonna toetuse projektilepingu, mille tulemusel valmib Eesti kliimamuutustega kohanemise strateegia ja tegevuskava.

„Kliimamuutustega võitlemine tähendab ühelt poolt suuremat sõltumatust kulukatest taastumatutest ressurssidest ja puhtamat elukeskkonda: rohkem taastuvenergiat, suuremat energiasäästlikkust ja vähemsaastavat transporti. Kõige selle osas on Eesti juba palju teinud. Kuid peame olema ka valmis kohanema tagajärgedega, mida kliimamuutused kindlasti kaasa toovad – olgu põllumajanduses, energeetikas või turismis. See vajab hoolikat läbimõtlemist ning kaalumist, kuidas riske maandada ning tekkivaid võimalusi ära kasutada,” selgitas keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Eestis on seni tegeldud peamiselt kliimamuutuste leevendamisega ja hädaolukordade reguleerimisega ning eraldi kliimamuutuste mõjudega kohanemise strateegiat ega tegevusplaani meil veel ei ole. „Selleks, et me suudaks kõikides valdkondades ja kõikidel tasanditel õigeaegselt, tõhusalt ja koordineeritult muutustele reageerida, on meil vaja nii strateegilist nägemust kui ka konkreetset tegevusplaani,” kommenteeris EKUKi juhatuse esimees Margus Kört.

Kohanemine tähendab eelkõige kliimamuutuste põhjustatud riskide maandamist ja seda, et on vaja suurendada nii ühiskonna kui ka keskkonna valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele.  Sellised kohanemise mehhanismid võivad olla n-ö kaitsvad või ärahoidvad – näiteks kindlustatakse ennast negatiivsete kliimamuutuste mõjude eest, aga ka näiteks uusi võimalusi pakkuvad, mis kasutavad ära kiimamuutuste mõjudega kaasnevaid positiivseid efekte.

Euroopa riikides on kliimamuutustele kohanemise osas palju ära tehtud. Praeguseks on 18 liikmesriiki kliimamuutustega kohanemise strateegiad juba vastu võtnud ja 15 liikmesriigil (sh Eesti) on olemas tegevusplaan strateegiate väljatöötamiseks.

Kliimamuutuste strateegia eelnõu valmib 2016. aasta alguses ning selle koostamiseks kulub ligikaudu 1 miljon eurot. Strateegiat rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna keskkonnaprogrammi vahenditest ning see valmib nii EKUK-i  kui ka suvel toimuva avatud taotlusvooru projektide tulemusel.