Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa. Toidukaupade esmakordsel ostmisel uurib pakendimärgistust alati või sageli üle poole ostjatest. Kõige sagedamini pööratakse tähelepanu geneetiliselt muundatud koostisosade, lisaainete ning küllastunud- ja transrasvhapete vältimisele.

 

2014. aastal vähenes toidu ostmine suurematest kauplustest ning kasvanud on väikestest toidukauplustest ja turult ostmine. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav.

Alla 35-aastaste seas hinnatakse importtoiduainete osatähtsust suuremaks kui vanemate tarbijate hulgas. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb pingutada, et Eesti toidu hindamine jõuaks ka noorteni. „Eesti toit on kvaliteetne ja kasvatatud heas keskkonnas. Seepärast peavad toidutootjad ja riik ühiselt pingutama Eesti toidu positiivse kuvandi nimel,“ sõnas Kruuse.

„Kodumaist toitu iseloomustab peamiselt harjumuspärane maitse ja värskus ning iga teine tarbija peab kodumaist toitu alati usaldusväärseks. Eestimaist päritolu tajutakse otsese viitena toidu tervislikkusele,“ rääkis TNS Emori uuringujuht Aivar Voog. „Kõige vähem seostatakse kodumaist toitu pika säilivusaja ja soodsa hinnaga.“

Uuringu „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2014“ viis Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR.


Loe, millised on Eesti elanike ostueelistused!

Enamasti ostetakse Eesti peredes toidukaupu kaks-kolm korda nädalas, igapäevaselt ostab toitu ligi viiendik peredest. Peamiseks toidukaupade ostukohaks on suuremad (kolme või enama kassaga) toidukauplused, mis on põhiostukohaks kolmele perele neljast. Möödunud aastatega võrreldes on kahanenud igapäevaselt toiduoste tegevate inimeste hulk ning kasvanud nende osakaal, kes külastavad poode kord nädalas või harvem.

Enamik põhitoiduaineid ostetakse suures osas jaekauplustest; otse tootjalt eelistatakse osta mett (umbes 60% tarbitavast meest); kartuli puhul on otse tootjalt ostmine langenud 16%-le koguostudest.

Turult ostetakse enim värsket liha ja kala. Jätkuvalt on üsna levinud puuviljade-marjade ning kartuli ja teiste köögiviljade ise kasvatamine, enda kasvatatu tarbimist hinnatakse umbes veerandile kogutarbimisest.

Tarbija tähtsustab toidu ostuotsuse tegemisel eelkõige värskust, maitset ja kvaliteeti; hinda peab väga oluliseks kolmveerand tarbijatest. Uuringus vaadeldud aspektidest mõjutavad toidu ostuotsust kõige vähem pikk säilivusaeg ning valmistamise kiirus ja lihtsus.

Toidu tervislikkust tähtsustavate inimeste osakaal on aastaga pisut langenud, seda eeskätt naiste seas. Tervislikkus on jätkuvalt keskmisest olulisem mitte-eestlastele, kõrgharidusega inimestele ning keskmistele vanuserühmadele.

Enim seostatakse toidu tervislikkust rohke puu- ja köögiviljade tarbimisega ning toiduvaliku mitmekesisusega, pisut vähem lisaainete ning geneetiliselt muundatud koostisosade puudumisega. Ka toidu eestimaist päritolu tajuvad tarbijad jätkuvalt üsna otsese viitena tervislikkusele.

Sarnaselt möödunud aastale eelistab ligi 90% Eesti tarbijaist sisseoste tehes hoiakuliselt kodumaiseid toiduaineid. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa. Nooremates tarbijasegmentides ei ole kodumaise toidukauba eelistus siiski samavõrd tugev kui vanemaealiste hulgas. Keskmisest oluliselt kõrgemaks hindasid kodumaiste toidukaupade osatähtsust oma ostudes kõrgema haridustasemega tarbijad.

Toidukaupade päritolumaa hoiakuline tähtsustamine on viimase aastaga veidi kasvanud ning jääb kodumaiste toiduainete tajutud osakaalule ostukorvis vaid pisut alla. N-ö kohaliku toidu ideed (kodukoha lähedalt pärit toit) toetab viis tarbijat kümnest.

Kodumaiseid toidukaupu kirjeldavad tarbijad aastatagusega sarnaselt, peamiselt iseloomustab kodumaist toitu harjumuspärane maitse ja värskus. Kõige harvem seostati kodumaist toitu pika säilivusaja, soodsa hinna, pakendi hea välimuse ja kasutusmugavusega.

Kodumaiste toidukaupade osatähtsus ostudes ei ole oluliselt muutunud ka toiduainete kaupa hinnanguid andes. Kodumaist päritolu toodete eelistamine püsib jätkuvalt kõrgeimana kartuli ning mitmete piima- ja lihatoodete puhul. Importtoodetest püsivad populaarsemana makaronitooted ja viin. Päritolu roll on tarbijate jaoks suhteliselt väiksem maiustuste ning värskete puuviljade/marjade puhul – neis tooterühmades ostetakse sageli võrdselt kodumaist ja importkaupa.

Võrdlus vastajate ostuhinnangu ning tooterühmade sortimendi laiuse vahel kauplustes näitab, et jätkuvalt on importkaupade osatähtsus sortimendis püsinud pigem suuremana kui importkaupade osatähtsus ostudes.

Toidukaupade esmakordsel ostmisel uurib pakendimärgistust alati või sageli rohkem kui pool ostjatest. Umbes seitse tarbijat kümnest üritab pakendimärgistust lugedes vältida midagi konkreetset toidu koostises. Kõige sagedamini pööratakse tähelepanu geneetiliselt muundatud koostisosade, lisaainete ning küllastunud- ja transrasvhapete vältimisele.

Toidu märgistusel esitatud toitumisalastele ja tervisealastele väidetele pöörab sagedast tähelepanu iga neljas tarbija. Enim otsitakse pakendilt väiteid, mis informeerivad tarbijaid säilitusainete ning kunstlike värvainete puudumisest toodetes.

Kõige tuntuma toidumärgina püsib Eesti tarbijate seas nn pääsukesemärk (Tunnustatud Eesti Maitse). Aasta jooksul on enim kasvanud Lipumärgi ning Eestis Kasvatatud logo tuntus.

Kaupluste omamärgitoodete üldine märgatavus on viimase aastaga vähenenud, omamärgitooteid oli tähele pannud 63% tarbijaist. Tuntumad omamärgitooted on Selver, Rimi ja Säästu. Selveri ja Rimi puhul on nii tuntus kui ka ostjaskonna laius aastaga kasvanud. Tuntumate omamärgitoodete eelistus on aga vähenenud. Vähem tuntud omamärgitoodetest on tõusnud Maxima private label’ite tuntus ja ostmine. Selge kasvutrend jätkub ka Prisma ketis müüdavate private label’ite tuntuses - ostmises. Omamärgitooteid iseloomustati eeskätt odavana, vajalikuna ja valikuvõimalust uurendavana.

Toidu hinnale pööravad tarbijad jätkuvalt suurt tähelepanu. Enamasti jälgitakse toitu ostes nii kilo - kui ka pakendi hinda. Samas ei pea Eesti tarbijad oma toidukulutuste üle enamasti täpset arvestust. Täpselt jälgib oma toidukulutusi iga seitsmes-kaheksas tarbija, umbes pooled tarbijatest teavad oma kulutuste ligikaudseid suurusjärke.

Võrreldes aasta varasemaga on hinnangud soovikohaste toidukaupade ostmise võimalikkusele õige pisut paranenud, kuid umbes seitsmendikul peredest pole enamasti võimalik osta seda, mida soovitakse.

Toitu visati 2014. aasta jooksul vähemalt mõnikord ära ligi kolmveerandis Eesti peredest. Kõige enam oli ära visatud toidu hulgas teraviljatooteid ja kuivaineid ning piimatooteid.

Seitse Eesti tarbijat kümnest oma ostmis- ja tarbimisharjumusi võrreldes aastatagusega enda hinnangul ei muutnud ning stabiilsete harjumustega tarbijate osakaal jätkas kasvu. Tuntavaid muutusi ostu- ja tarbimisharjumustes tegi enda sõnul veidi vähem kui kümnendik tarbijaist.

Peamise tarbimisharjumuste muutmise põhjusena püsib rahalise olukorra muutumine, järgnevad tervisega seotud põhjused. Konkreetsete muutustena toitumisharjumustes toodi kõige sagedamini välja puu- ja köögiviljade sagedasemat tarbimist, toidukulutustega seotud aspekte ning ka kaupluste senisest harvemat külastamist ning ostude paremat planeerimist.

Kõige laiema igapäevase tarbijaskonnaga toiduained on leib ja sai, järgnevad või ja joogipiim, toiduõli ning köögiviljad ja puuviljad/marjad.

Kaardistatud toiduainetest on kõige kitsama tarbijaskonnaga energiajoogid. Enamiku tarbijate menüüsse ei kuulu ka toorpiim, suurem osa tarbijaist tarbib väga harva ka margariini, müslit ning karastusjooke.


Loe uuringut "Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2014"