Rootsi loomaõiguslaste filmitud videost tuleb ilmsiks, kuidas Rootsi suurima munatootja CA Cedergreni töötajad jõhkralt kanu piinavad. Alates 2020. aasta jaanuarist turustab ja müüb CA Cedergreni toodetud ja pakendatud mune Dava Foods, mis tegutseb ka Eesti turul.

  • Loomakaitse
  • 12. august 2020
  • Foto: Vabapidamisel kanad jooksevad Vormsil turistide eest. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

Juuni lõpus filmis Rootsi loomaõiguste organisatsioon Djurrättsalliansen, kuidas Rootsi suurima munatooja CA Cedergreni tööline tõstab kana ukseavasse ja lööb ukse kogu jõuga kinni. Kui see avaneb, kukub kana maha ja laperdab veel pisut, enne kui tööline ta üles korjab ja prügikonteinerisse viskab. Teine töötaja kõnnib prügikasti juurde ja hakkab selles olevat kana kepiga peksma, nii et kana karjub. Peksmine lõpeb, kui kana lõpuks vait jääb. Lisaks on salaja filmitud salvestusel näha, kuidas töölised peksavad kanu korduvalt puidust keppidega – lindude kisa kostab löökide mütsatustest üle.

Hanna Gisslén, kes oli üks pealtnägijatest, ütles, et kanade karjumine on kõige jubedam hääl, mida ta on eales kuulnud. “Linnud olid prügikonteinerisse viskamisel endiselt elus ja me nägime, kuidas nad püüdsid sealt välja saada, kuid ei olnud pärast peksmist selleks enam võimelised,” kirjeldas Hanna Gisslén.

Mönsteråsi lähistel tegutsev Rootsi suurim munatootja CA Cedergren müüb n-ö vabapidamise kanade mune. Ettevõttel on luba kasvatada ligi kaht miljonit kana. Nad veavad iga päev lisaks muudele ettevõtetele Rootsi kahte suurimasse toidupoeketti – ICA-sse ja Coopi – kokku 1,2 miljonit muna. Mune müüakse nime all Lantägg ehk Talumunad. Lantäggi kaubamärk kuulub kontsernile Dava Foods, mis tegutseb Taanis, Soomes, Norras, Rootsis ja ka Eestis.

Loomade eestkoste organisatsiooni Loomus juhatuse liikme Martin Garbuzi sõnul näitab video, et vabapidamise silt ei taga kanade heaolu ning võib tarbijaid eksitada. “Videos nähtavad kaadrid on häirivad, kuid paraku peegeldavad need tegelikkust ja näitavad, mis hinnaga munad poelettidele jõuavad, kui kanu koheldakse vahendite, mitte tundevõimeliste elusolenditena,” lisas ta.

Ka Hanna Gisslén ütles, et paljud inimesed eelistavad teadlikult puurivabade kanade mune, kuid vabapidamine tähendab kõigest teistmoodi kinnipidamist. 

“Mis inimestele kangastub, kui nad kuulevad sõnu “vabalt peetud” ja “talumunad\” Ilmselt mitte hiiglaslik tööstuskompleks, kus räpases, haisvas ja kärarikkas kanalas elab miljoneid linde. Tööstusharu on suutnud veenda üldsust, et nad hoolivad ja et vabapidamine on parem viis, kuid nende ainueesmärk on tundlikke olendeid ekspluateerida,” rääkis ta.

Malin Gustafsson, kes viibis samuti kohapeal, ütles, et tegemist ei olnud juhusliku filmimisega. “Munatööstuses tapetakse rutiinselt kõik kanad, kellest ei loodeta enam kasu saada,” lausus ta. “Seda tehakse pidevalt, seejuures niisugusel jõhkral moel, nagu meie pealt nägime. Otsustasime Rootsi suurima munatootja lindude olukorra dokumenteerida, sest kui inimestele näidatakse seda õudset tegelikkust, milles kanad elavad ja surevad, saavad nad teha oma valiku ning munade tarbimise lõpetada. Ainult nii on võimalik vägivald peatada.”
 
Vaata videomaterjali.