Täna, 2. veebruaril tähistatakse rahvusvahelist märgalade päeva. Eesti märgalade kasutamine on muutunud järjest intensiivsemaks. Erinevatel eesmärkidel on hulgaliselt kraavitatud soid, kus on juba kaotanud nii loodus kui ka tulu lootnud inimene - turba juurdekasv on peatunud ja moodustuv kõdusoo on vaid täiendavaks koormaks süsinikubilansis, metsade juurdekasv pole oluliselt suurenenud, veerežiim ja sooliikide elupaigad on aga kahjustunud või hävinud.
- Bioneeri uudised
- Eestimaa Looduse Fond
- 2. veebruar 2009
Samas on Eestis veel hindamata umbes 8000 soo seisund - me ei tea, kas ja kuivõrd nende kooslused ja liigid on looduskaitseliselt väärtuslikud. Teadmata on ka nende märgalade kohalikku elukeskkonda kujundavad omadused - märgala kui puhta vee reservuaar, marja- ja puhkeala, kohaliku veerežiimi hoidja ja kliima kujundaja.
Eestimaa looduse Fond (ELF) on alustamas projekti nende soode ja sookeste uurimiseks. Kõigi Eesti soode geobotaanilise inventeerimise järel on võimalik koostada põhjendatud soovitused iga märgala potentsiaalseks kasutamiseks ja/või kaitseks. Meie eesmärgiks on leida optimaalne lahendus, jätkamaks märgalade väljakujunenud majanduslikku kasutamist ning säilitamaks soode mitmekesiseid väärtusi ka tulevikus.
Projekti tegevused hõlmavad:
-ligi 8000 eri tüüpi soo väliinventuuri, mille eesmärgiks on saada täielik ülevaade nende kooslustest ja looduskaitselistest väärtustest;
-Eesti märgalade andmebaasi täiendamist, vahetades asjakohaseid andmeid Keskkonnaministeeriumi Natura 2000 andmebaasiga ja EELISE andmebaasiga (keskkonnaregistriga);
-soovituste koostamist soode kaitseks ja kasutamiseks;
-projekti tulemuste kirjastamist - sh ülevaatekogumiku koostamist Eesti soode seisundist nii eesti kui inglise keeles;
-soode väärtustele ja kaitsemeetmetele keskenduva rahvusvahelise konverentsi korraldamist.
Algav projekt põhineb 1997.aastal Maailmapanga / Eesti Vabariigi Valitsuse põllumajandusprojekti raames Norra valitsuse poolt rahastatud projekti "Eesti märgalade kaitse- ja majandamise strateegia" tulemustel ja kogemustel.
Projekti rahastatakse Norra finantsmehhanismi raames. Meie põhipartner on Riiklik Looduskaitsekeskus resp. selle õigusjärglane ning kaasfinantseerija Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Info: http://www.elfond.ee/teemad/
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta