Keskkonnaameti spetsialistid peavad oluliseks, et roomajad inimese käe läbi hukka ei saaks. Linnaruumi või koduhoovi sattunud rästik võib ohustada inimest ja satub seetõttu ka ise abitusse olukorda. Alternatiivina madude tapmisele, saab nad tagasi viia looduslikku keskkonda ja sellega Eestimaa Loomakaitse Liidu (ELL) liikme Balti Herpetoloogia Ühingu (BHS) spetsialistid tegelema hakkavadki, teavitab loomakaitse liit.

Leping sõlmiti üheks aastaks ja varem pole Eestis kellelegi nii pikka luba metsloomade loodusesse toimetamiseks antud.

Liidul ei ole esialgu veel võimekust abistada roomajaid üle Eesti, kuid abi saavad loota Lõuna-Eesti, Pärnu-, Lääne- ja Harjumaa inimesed. Lisaks otsesele roomajate abistamisele nõustab liit ka maaomanike, kelle aladel maod elavad. ELL peab nõustamist olulisemakski kui looma ümberasustamist.

Vältimaks madude sattumist koduhoovi

Vältimaks madude sattumist koduhoovidesse on väga oluline luua neile seal võimalikult ebamugavad tingimused. Muru niitmine ja kivi- ja oksahunnikutest puhtana hoidmine on esimesed asjad, mida maaomanik saab madude eemal hoidmiseks teha. Kasutada võib ka vibratsioonil töötavaid mutipeletajaid.

Inimeste huvi humaanse võimaluse vastu on üllatavalt suur ja kõnesid info saamiseks on tulnud nii nastikute kui rästikut kohta. Ainuüksi esimeste päevadega on Harjumaal loodusesse toimetatud 11 rästikut ning meie ökosüsteemile oluliste loomade elu sai säästetud.

Hammustuse esmaabi

Maolt hammustada saamise korral piirake enda liikumist, hea oleks lamamine ja hammustuskohale külma kompressi panek. Juua tuleb palju vett. Alkoholi tarbimine on vastunäidustatud ja žgutti panek lausa ohtlik. Rästikud on Eesti ainsad mürkmaod ja inimesele nende mürk enamasti eluohtlik pole. Siiski on vajalik võimalusel pöörduda arsti poole.

Eestis elutsevad maod on looduskaitse all ning nende hukkamine on keelatud. Nõu saamiseks ja roomaja ohutusse kohta toimetamiseks võtke ühendust e-posti aadressil  või telefonil 56659888.

Sarnased artiklid